Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa jääb üha enam USAle alla

    Vana Maailma riigid jäävad USAst tugevasti maha SKT tõusu näitajate poolest ühe inimese kohta, samuti kodanike elatustasemelt, kirjutab Wall Street Journal. Sellest kirjutatakse eelmisel nädalal avaldatud Eurokomisjoni iga-aastases ettekandes Euroopa konkurentsivõime kohta.

    SKT tõus inimese kohta oli Euroopas 2000.a. kõigest 65 protsenti analoogilisest näitajast USAs. Viimati oli nii suur vahe 25 aastat tagasi. 1995-2000 aastatel oli iga-aastane keskmine SKT tõus inimese kohta Euroopas 2,6, USAs 3,9 protsenti.
    Euroopa Liidu komissari Erkki Liikaneni arvates, kes vastutab ettevõtluspoliitika eest, on põhjuseks rahvastiku madal tööhõive tase ja madal tööviljakus suurtes riikides nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Suurbritannia. Liikaneni sõnul on Euroopas tööhõive tase umbes 66% võrreldes USAga ja tööviljakus 25% madalam kui USAs.
    Halvad näitajad olid järjekordseks hoobiks EL"i ambitsioonidele, mis 2010 aastaks lootis saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks maailmas.
    Selline eesmärk võeti aasta tagasi ning sellest alates on EL aadressil tehtud kriitilisi märkusi, mis puudutavad telekommunikatsiooni sektori liberaliseerimise, biotehnoloogiate juurutamise, immigratsiooni seadusandluse reformi jne aeglust, mis segab majanduse konkurentsivõimelisemaks muutumist.
    Liikanen näitas ka kodanike elatustaseme otsest sidet telekomi sektori liberaliseeritusest. Tema sõnul on riikides, kus konkurents telekomi teenuste osas on madal, madalad Interneti leviku, samuti tööviljakuse näitajaid. Ainus suurem Euroopa riik, millel õnnestus tööviljakust tõsta, on Saksamaa. EL riikide kulud arvutitele ja telekommunikatsiooni seadmetele olid 1992.a. 90% võrreldes USAga, 1999 aastaks langesid nad 75 protsendile.
    Biotehnoloogia arengu küsimusi arutatakse paljudes Euroopa riikides poliitilisel tasemel üsna tuliselt. Kuigi Euroopas on loodud mõned kompaniid ja laboratooriumid, ei ole sellega kaasnenud olulist töökohtade arvu kasvu võrreldes USAga.
    Biotehnoloogia sektoris ei saavutanud EL valitsused edu infokampaaniates, milles püüti tõestada geneetiliselt modifitseeritud toiduainete kasulikkust ja ohutust. Vaatamata paljude teadlaste kinnitustele, ei andnud ELi riikide valitsused 1998.a. luba uute geneetiliselt modifitseeritud taimede aretamiseks ja kasutamiseks.
    <#Vedomosti=http://www.vedomosti.ru/stories/2001/11/26-28-01.html>
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Esmaspäeval peatab börs LHV aktsiatega kauplemise
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Haapsalu raudtee pikendamine liigub teadmata tulevikku
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Kaspar Oja nüpeldab värsket sõjamõjude raportit: see on liiga pessimistlik Vene kaupade asendamine ei lähe nii kalliks
Arenguseire Keskus on arvutanud, et Venemaa ja Valgevene impordi asendamine läheks Eesti ettevõtetele maksma 860 miljonit eurot. Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja hinnangul võib aga statistika olla petlik ja kulud oluliselt väiksemad.
Arenguseire Keskus on arvutanud, et Venemaa ja Valgevene impordi asendamine läheks Eesti ettevõtetele maksma 860 miljonit eurot. Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja hinnangul võib aga statistika olla petlik ja kulud oluliselt väiksemad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.