• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saastetasu tõus 10 aastas ei ole õige

    Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud ning valitsusele esitatud saastetasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille valitsus heaks kiitis, ning selle rakendamine, käib põlevkivikeemiatööstusele ilmselt üle jõu ja võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi.
    Kuigi eelnõu ettevalmistamisel tegi keskkonnaministeerium koostööd nii Eesti Tööandjate Keskliidu kui ka Keemiatööstuse Liiduga, ei ole kõigi ettepanekutega arvestatud, või kui ongi, siis on see olnud väga valikuline. Kuigi positiivne on nimetatud seaduse eelnõus see, et tehakse vahet poolkoksi kuivladestamisel ja veega käitlemisel. Seetõttu pean vajalikuks juhtida tähelepanu mõningatele seaduseelnõu kitsaskohtadele, millest võib sõltuda terve tööstusharu tulevik.
    Eelnõus kavandatakse kehtestada nõuetekohasuse koefitsiendid enam kui 60 aastat eksisteerinud poolkoksi ladestuspaigale, mida ei ole võimalik jäätmeseadusega vastavusse viia. Eesti Keemiatööstuse Liit on veendunud, et põlevkiviõli tootjatele ei ole jõukohane eelnõu § 1 punkt 9, mis sätestab põlevkiviõli poolkoksi keskkonda viimise lisakoefitsiendi, kui jäätmete ladestuskoht ei vasta jäätmeseaduse alusel kehtestatud keskkonnanõuetele. Seepärast oleks mõistlik mitte kehtestada põlevkivi poolkoksile nõuetekohasuse koefitsienti, mis näiteks eelnõu kohaselt on 2002. aastal 3; 2003. aaastal 4; 2004. aastal 5 ja 2005. aastal 6.
    Ettepaneku arvestamine tagab Eesti põlevkivitööstusele positiivse arengusuuna, motiveerides keemiatööstuse ettevõtteid tegutsema keskkonnasõbralikumalt ja lõpetama põlevkivi poolkoksi veega käitlemise ladestamisel, millele eelnõu kehtestab alates 2002. a. koefitsiendi 6 ja alates 2005. a. koefitsiendi 8, mis tõstab saastetasu 2001. aastaga võrreldes 16,4 korda.
    Samuti tegeleb Eesti põlevkiviõlitööstus intensiivselt põlevkivi töötlemise uue tehnoloogia otsingutega ja on täiesti rea alne, et keskkonnaministeeriumi poolt ELiga kokkulepitud tähtajaks, s.o 2009. a., lõpetada poolkoksi ladestamine olemasolevale ladestamispaigale. Pakutav saastetasude muutmise seaduse eelnõu muudatus aga jätab liiga vähe aega uute tehnoloogiate rakendamiseks ja muudab õlitootmise juba 2?3 aasta pärast ebarentaabliks.
    Samuti leiab Eesti Keemiatööstuse Liit, et poolkoksi saastetasu määr 10 aastas ei tohiks tõusta kiiremini kui põlevkivi lend- ja koldetuhal, s.o 5 aastas.
    Tegelik saastetasu tõus poolkoksi ladestamisele, arvestades nõuetekohasuse koefitsienti, on 2002.a. 20 ning 2003.a. 48 2002 aastaga võrreldes. Keskkonnaministeerium selgitab, et poolkoksi ladestamisel tõuseb saastetasu määr 10 aastas.
    Nagu nähtub eespooltoodus on tegelik saastetasude tõus, mis koosneb saastetasu määrast ja nõuetekohasuse koefitsiendist on palju suurem. Saastetasu maksavad ettevõtted ikkagi rahas, mitte määrades ega koefitsientides. Seega ei saa Eesti Keemiatööstuse Liit nõustuda eelnõus poolkoksi ladestamisele pakutud saastetasu tõusuga 10 aastas.
    Ebakorrektne on saastetasudest rääkides tuua näiteks teisi riike, öeldes, et neil on suuremad saastemaksud. Esiteks ei ole paljudes Euroopa riikides sellist saastetasude süsteemi. Teiseks maksustatakse ettevõtte saaste suurenemine, mitte vähendamine nagu meil. Kolmandaks ei ole üheski Euroopa riigis peale Eesti põlevkivikeemiatööstust ega haruldaste muldmetallide tootmist. Eesti Keemiatööstuse Liidu ettepanekud on järgmised:
    Mitte kehtestada põlevkivi poolkoksi ladestamisele nõuetekohasuse koefitsienti.
    Saastetasude määr poolkoksi ladestamisel ei tohiks tõusta kiiremini kui põlevkivi lend- ja koldetuhal ? ettepanek võrdsustada põlevkivi poolkoksi saastetasud põlevkivi lend- ja koldetuha saastetasudega, mille tõus aastas on 5, poolkoksil aga üle 10 aastas.
    Eelnõus kavandatakse kehtestada nõuetekohasuse koefitsiendid enam kui 60 aastat eksisteerinud poolkoksi ladestuspaigale, mida ei ole võimalik jäätmeseadusega vastavusse viia.
    Tuleks arvestada rohkem keemiatööstusega Eestis ja usaldada neid. Hetkel osalevad 15 keemiatööstuse ettevõtet Taani riigi poolt finantseeritavas programmis: Keskkonnajuhtimine Eesti Keemiatööstuses, mille lõppemisel lähtuvad ettevõtted ISO 14001 keskkonnajuhtimise standarditest.
    2002.a. on plaanis alustada Eesti keemiatööstuses vabatahtlikku keskkonnainitsiatiivi programmi Responsible Care, mis on tunnustatud kogu maailma keemiatööstustes. Programmi moto on: ?Me tahame ja oskame vastutada homse eest? Seda sõnumit võisid/peaksid kuulama ka keskkonnakaitsjad. Saatetasud ainuüksi ei lahenda keskkonnaprobleeme.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.