- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liisingu tagamine laenust lihtsam
Liising on lahtiseletatult selline tehing, mille puhul liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja. Liisingfinantseerimise objektideks võivad olla sõidukid, seadmed, aparatuur, kinnisvara või põhivahendid, millel on järelturg. Väiksema omafinantseerimisega kaasneb näiteks Hansapanga koduliisingu puhul küll kodulaenu intressimäärast kuni ühe protsendi võrra kõrgem intressimäär, kuid kuna omafinantseerimine on 34 või rohkem, võib öelda, et liisingu intressimäär on sellisel juhul võrdne laenu intressimääraga. Üsna kindel reegel on, et mida suurema kuumaksega klient võlgnevust kustutab, seda vähem maksab ta ka intresse.
Kui inimene võtab kinnisvara ostmiseks laenu, kuulub soetatav (või ehitatav) vara temale ning panga kasuks seatakse pant. Liisingu puhul on ostetava (remonditava või ehitatava) vara omanik liisingufirma, klient saab vara omanikuks liisingutähtaja lõppedes, kui ta on oma maksetega kenasti ühele poole saanud.
Sampo Panga kinnisvaraliising sarnaneb kapitalirendiga. Peamine erinevus seisneb selles, et väljaostumaksetele ja intressidele ei lisandu käibemaks, kuna kinnisvara ei ole praegu veel käibemaksuga maksustatav. Kinnisvaraliisingu abil on võimalik soetada kortereid, eramuid, krunti jne.
Eraisik võib endale, vanematele või lastele kasutusele võetava eluaseme soetamiseks võetud kinnisvaraliisingu intressid oma maksustavast tulust maha arvata.
Suurendage sissemakset ? maksekoormus tulevikus väheneb väiksema kuumakse näol. Liisingfirma näeb, et olete valmis ise rohkem vastutama. Samuti suureneb objekti turuväärtuse ja lepingujärgse jääkväärtuse vahe, mis muudab objekti probleemide korral hõlpsamini realiseeritavaks.
Vähendage jääkväärtust ? nii suurendate küll oma igakuist maksekoormust suurema kuumakse näol, kuid vähendate kiiremini oma võlgnevust liisingufirma ees ning lepingu lõpuperioodil on objekt kergemini realiseeritav.
Lühendage liisinguperioodi ? nii suurendate samuti oma igakuist maksekoormust, kuid niisamuti kui väiksema jääkväärtuse puhul vähendate kiiremini oma võlgnevust ning objekt on lepingu lõpuperioodil kergemini realiseeritav.
Valige kasutusrendi asemel kapitalirent ? nii toimides olete endale võtnud küll kohustuse objekt lepingu lõppedes välja osta, kuid liisingufirma jaoks on lepingu lõppedes objekti realiseerimisega seotud risk kadunud. Eriti soovitav on valida kapitalirent mittelikviidsete objektide korral. Ka kapitalirendile saab jätta jääki.
Ostke usaldusväärselt müüjalt ? nii kindlustate nii endale kui liisingufirmale kvaliteetse kauba ja kehtivad garantiid.
Hankige müüja nõusolek kogu perioodi jooksul objekt tagasi osta ? nii olete elimineerinud liisingufirmale kõrgest jääkväärtusest, pikast perioodist ja väikesest sissemaksust tekkivad riskid.
Pakkuge lisatagatisi ? aktsepteeritavate lisatagatistega aitate vähendada kõrgest jääkväärtusest, pikast perioodist, väikesest sissemaksest ja kehvast finantsseisust liisingufirmale tekkivaid riske. Allikas: Ühisliising
Autor: ÄP
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele