Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teatmeteos kiiretest autodest
Vormel 1 täielik entsüklopeedia on tänuväärne lugemismaterjal kõigile vormelihuvilistele. Nagu mahukale teatmeteosele kohane alustab entsüklopeedia algusest ? esimesest autovõidusõidust 1894. aastal.
Tõsi, vormel 1ni jäi siis veel enam kui pool sajandit. Esimesed F1 MM-võistlused peeti 1950. aastal, mõistagi olid tollal reeglid ja autod sootuks teised kui tänapäeval, kuid just siis sündisid esimesed legendid ? Juan Manuel Fangio ning Stirling Mossiga eesotsas.
Sellest, mis täpselt toimus aastatel 1950?2000, saab lugeda järgnevatelt lehekülgedelt. Aastatele 1950?1994 on pühendatud üks, aastatele 1995?2000 juba kaks lehekülge hooaja kohta. Ladusat juttu illustreerivad pildid ning hooaegade lõppseisu statistilised tabelid.
Eraldi peatükid on meeskondadest läbi aegade ? järgemööda saab lugeda BRMist, Cooperist, Ferrarist ja teistest, kellest osa on võistlustules ka praegu, teised aga kuuluvad ajalukku. Kes veel mäletaks Lanciat, Heskethi või Matrat F1s?
Unustatud pole ka sõitjaid ? infot leiab kõigi olulisemate sõitjate kohta Michele Alboretost Ricardo Zontani, erand on tehtud kümnele legendile, kellel peatutakse pikemalt.
Raamatu lõpust leiab ülevaate autode ehitusest ning reeglitest. Paratamatult tuleb seejuures arvestada F1 reeglistiku sagedaste muutustega ning kõik ei pruugi enam tõele vastata.
Statistikahuvilistele on ka kõikvõimalikke arve F1 ajaloost ? näiteks napim võit (0,010 sekundit) pärineb 1971. aastast ja aeglaseim võistlus 1950. aastast (pole vist üllatus, et tegu oli Monaco GPga).
Kui siia loetellu lisada peatükid kuulsatest ringradadest, tähelepanuväärsematest võidusõitudest, vastasseisudest ning tragöödiatest, F1 kultuurist ja F1st ning meediast, saab enam-vähem kõik selle kuningliku spordialaga seotu kaetud.
Arvestades vormel 1 suurt populaarsest Eestis, jääb vaid üle loota, et tulevastest kordustrükkidest leiame juba ka mõne eestlasest vormeliässa nime.
Autor: Jürg Samel