Uus aasta tõotab börsile kosumist

Eesti Telekomil oli 2001. aasta esimene, mil tuli tegutseda täielikult avatud konkurentsi tingimustes. Fikseeritud sideturu avanemine lõi segamini rahvusvaheliste kõnede osutamise turu ja tõmbas Eesti Telefoni rentaablust tugevalt alla. Sideamet nimetas Eesti Telekomi tütarettevõtted mitmes punktis olulise turujõuga ettevõtjateks. Kuid Eesti Telekomi aktsiat see eriti tugevalt ei heidutanud. Võrreldes ülejäänud telekomisektoriga liikus tugeva bilansiga ning senini veel korraliku kasumlikkusega Eesti Telekomi aktsia aasta kokkuvõttes enam vähem korralikku joont pidi. Märksa kehvemini läks aga ettevõtte suuromanikul Soneral, kelle kohta levisid sügisel kuuldused, et ta müüb oma Balti riikide telekomiettevõtete osalused Teliale. Paraku jäi see soiku.

Lõpetamata ürituseks jäi möödunud aastal ka Ühispanga suuromaniku SEBi ja Hansapanga omanik Swedbanki ühinemine. Märksa positiivsemalt läks aga Hansapangal, kes sai läbi pika kadalipu sel aastal LTB (Leedu Hoiupanga) omanikuks ning kasvatas seeläbi aktsionäride lootusi ettevõtte arenegu suhtes. Kiire areng pani aga löögi alla panga selle aasta dividendid. Panga ühe krooni suurust dividendi tuleb 140kroonise aktsiahinna juures pidada pigem sümboolseks.

Tugevalt jätkasid möödunud aastal dividendide maksmist Norma, Saku ja Eesti Telekom, kelle dividendid ulatusid kohati kümnendikuni aktsiahinnast.

Pro Kapitali minemalöömine börsilt tekitas vastuolulisi tundeid. Ühelt poolt rõhutas see seda, et aktsionär peab pidevalt olema valvel ning oma investeeringu usaldusväärsust hindama, teisalt andis see plusspunkti Tallinna börsile, kes julges sellise sammu teha.

Kindlasti andis julguseks põhjust see, et Tallinna börsi omanikuks sai Soome HEX grupp, mille kauplemissüsteemis hakatakse järgmisel aastal ka Eesti aktsiatega kauplema. Muudatused toimusid börsil aga juba tänavu. Kauplemine muutus sel aastal efektiivsemaks uute minimaalsete miinimumkoguste sisseseadmise ning börsiettevõtete aktsiaraamatute avalikuks muutumise tõttu.

2002. aastal peaks Tallinna börsil noteeritud ettevõtete aktsiad kosuma. Toonust peaks tõstma välisriikide majanduslangusele hästi vastu pidanud Eesti majandus ning aktsiate noteerimine Soome HEX-süsteemis.

Maailma börside ajalukku kirjutati punaste tähtedega 11. september, mil terroristid korraldasid kaaperdatud lennukitega rünnaku Maailma Kaubanduskeskusele ja USA sõjalisele kesknärvisüsteemile Pentagonile. USA börsid jäid terrorirünnaku tagajärjel suletuks mitmeks päevaks. Muu maailma börsidel toimus järsk langus, millega liitusid lõpuks ka USA börsid. Inimesed kartsid tarbida ja äkki selgus, et majandus nagu ka aktsiaturg on olnud languses juba enne terrorirünnakut. Keskpangad suutsid finantsturud päästa hullemast, pumbates pangandussüsteemi hiigelmahtudes raha. Aktsiaturge manipuleeriti igal võimalikul moel, et ära hoida börsikrahhi, ja vähemalt lühikeses perspektiivis see ka õnnestus. Aktsiaturg sattus suurest likviidsusest vaimustusse ja võttis ette võimsa tõusu vaatamata kehvadele makromajanduslikele näitajatele ja korporatiivse Ameerika majandustulemustele. Kolmanda kvartali kehvade majandustulemuste põhjendamiseks kasutati 11. septembri terrorirünnaku mõjusid, mis mõnede ettevõtete puhul tundus olevat väga otsitud põhjus. Terrorirünnak näitas, et erinevate riikide aktsiate vahel riskide hajutamine ekstreemsetes situatsioonides eriti ei aita.

Alan Greenspani juhitav USA keskpank läks ajalukku, alandades ühe aasta jooksul intressimäära kümme korda kokku 4,50 protsendipunkti võrra 2 protsendile ehk viimase 40 aasta madalaimale tasemele.