• OMX Baltic−0,4%300,09
  • OMX Riga−0,06%892,99
  • OMX Tallinn−0,53%2 070,14
  • OMX Vilnius0,36%1 203,95
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,48%8 817,21
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,24
  • OMX Baltic−0,4%300,09
  • OMX Riga−0,06%892,99
  • OMX Tallinn−0,53%2 070,14
  • OMX Vilnius0,36%1 203,95
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,48%8 817,21
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,24
  • 04.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ääremaastamine ? riiklik poliitika?

Vanasõna ütleb, et iga keti tugevuse määrab tema kõige nõrgem lüli ja see kehtib nii otseses kui ülekantud tähenduses. Riigi tugevus seisneb tema monoliitsuses, seda nii majanduslikus kui poliitilises mõttes. Oma osa on selles ka riigivalitsejate suhtumises siseriiklikesse probleemidesse, sh keskustest geograafiliselt eemale jäävatesse ääremaadesse.
Viimasel ajal näib, et selles osas on meil midagi väga valesti. Toompeal võetakse vastu järjest uusi ja eluvõõraid, et mitte öelda rahvale vaenulikke seadusi. Nõukogulikule elukogemusele toetudes tundub, et tegemist on siseriikliku diversiooniga, katsega õõnestada sellesama riigi autoriteeti ja tekitada rahvas rahulolematust.
Millegipärast on viimasel ajal need seaduselöögid tabanud just ääremaadel elavaid inimesi ? neid väheseid, kes noortest mahajäetud kolgastel veel üritavad elu sees pidada. Viimane näide selle kohta on jabur seadus, mille järgi ilma 4000 krooni maksva litsentsita ei tohi kohalik traktoriomanik enam külateid lumest lahti ajada ja millega vallavõimud on kunstlikult seatud pea ületamatute raskuste ette.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ilmselt seadusetegijad ei tea, kui oluline on maainimesel omada talvel liiklemisvõimalust, rääkimata sellest, et õnnetuse korral pääseb kannatanule ligi kiirabi või tuletõrje ? seadust rikkumata jäävad külateed lihtsalt lahti ajamata.
Riiklik teedepoliitika vajaks üldse korrastamist. Näiteks kunagi kohalikuks keskuseks olnud Vihterpalu läbib maantee, mis vallaametnike andmeil ei kuulu kellelegi. Nõukogude ajal sõitsid sealt läbi isegi Tallinna?Haapsalu liinibussid, siis aga hooldamata tee lihtsalt lagunes. Praegune maakonnasisene bussiliin suunati suuremat maanteed mööda läbi metsa, kus asustus täielikult puudub. Samal ajal kõnnivad Vihterpalu ja ümbritsevate külade koolilapsed iga päev 3?4 kilomeetrit (!) bussipeatusesse.
Elanikud pöördusid kollektiivse kirjaga Padise vallavalitsuse poole, paludes abi tee korrastamiseks, et bussiliin jälle suunata kunagist marsruuti mööda. Esialgne vastus oli möönvalt lootustandev, kuid sinnapaika asi jäigi. Järelepärimisele teatas vallavanem, et teeservade võsast puhastamiseks nõudvat metsa- ja looduskaitse ministeerium projekti (!) ja seetõttu on asi seiskunud. Nii seisabki see juba kaks aastat ja ilmselt sinnapaika jääbki. Uue seaduse kohaselt jäävad nüüd siis talvel umbe ka teised teed...
See on järjekordne peatükk turumajanduse ja eurostumise ahelas, mis on küladest kaotanud postkontorid, poed, apteegid, ühelehmapidajad, kõik niisuguse, mille elulised vajadused on ääremaadel elu hoidmiseks ajapikku loonud.
Kui lisada veel uus maamaksuseadus ning järjest suurenev elektri- ja telefonimaks, jääb vanuritel, kellest paljud on kalli linnaelu odavama maaelu vastu vahetanud ning nendele ääremaadele veidigi elu juurde toonud, üle vaid kabelimäele kõndida ning Liiva-Hannust ootama jääda.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele