Uus aasta paneb korterite hinnatõusule piduri

Eluasemelaenu mahtude stabiilne tõus ja nõudluse püsimine ennustavad, et kinnisvara, sh elamispindade väärtus tervikuna kasvab üha ka sel aastal, kuigi kasutatud tüüpkorterite hinnatõus aeglustub ja aasta lõpuks tõenäoliselt peatub.

1998. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis lõputööga ?Kinnisvaraturg ja äri? teadusmagistri kraadi omandanud kinnisvarateoreetik Hannes Kuhlbach on seisukohal, et 2002. aastal jääb kinnisvaratehingute kogumaht 40 000 piiresse, tehingute väärtus aga lähiaastatel üha kasvab, moodustades umbes 20 aastas. See tähendab, et kinnisvara väärtustub järjest rohkem, samas, kui Tallinna ?mägede? nõukogudeaegsetes elamutes asuvate korterite hinnatõus peatub, sest selliste eluruumide amortisatsioon kiireneb aasta-aastalt.

Tõenäoliselt ei ületa aastane uute elamispindade juurdekasv 100 000 m², mis nimetatud amortisatsiooni, laenuturu aktiivsust ja muid tegureid arvestades ei ole piisav ülepakkumise tekkimiseks ja hindade märgatavaks alanemiseks elamispindade turul. Asjaolu, et keskmine Eesti perekond elab 2?3toalises korteris, kuid ihkab kolida oma majja, ei luba nõudlusel langeda. Samas leiab Kuhlbach, et uue elamispinna soetamine oleneb ennekõike selle hinnast, asukoht on tähtsuselt esikohal vaid üle keskmise ulatuva hinnaklassiga korterite puhul.