Poolteise nädala pärast peab tõenäoliselt esimese istungi uus Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus, mille peaminister on Siim Kallas.
Reformierakond lähtub valitsuse moodustamisel põhimõttest, et nad soovivad säilitada parlamendi spiikeri positsiooni, senistest ministrikohtadest oleks tõenäoliselt nõus loovutama rahandusministri ja selle asemel näeksid välisministri kohta, kuhu võiks sobiv kandidaat olla Kristiina Ojuland.
Reformierakonna aseesimees Andrus Ansip arvas, et erakond ei pruugi pidada majandus- ja rahandusministri kohta esmatähtsaks, sest need on majandusalal tugeva peaministri poolt hästi kontrollitavad. ?Pigem peaksid olema erinevatest erakondadest kaitse- ja välisminister,? ütles Ansip.
Ka Keskerakond on huvitatud spiikeri positsioonist, kuhu oleks suisa kaks presidendivalmistel osalenud pretendenti Peeter Kreizberg ja Siiri Oviir. Mõlemad on olnud ministrid ja seega sobiksid ka valitsusse.
Keskerakonna esmahuvide seas arvatakse olevat siseministri koht, kus võimaliku kandidaadina nähakse Ain Seppikut. Veel on erakond huvitatud sotsiaal-, põllumajandus-, haridus-, ja kaitseministri kohast.
Nii nagu ka kolmikliidul, on ka Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonileppes punkt, mille järgi ühendatakse teede- ja sideministeerium ning majandusministeerium.
Täna avalikustatakse uue valitsusliidu koalitsioonilepe, mille kohaselt tuleb Keskerakonna kaasamise hinnaks ca 300 mln krooni.
Tulevane peaministrikandidaat Siim Kallas lausus eile õhtul TV3 stuudios, et nii suures summas tuleb ümber teha riigieelarve. Raha leidmiseks on tema sõnul kaks teed: loota eelarve ülelaekumisele või kusagilt eelarveraha ümber tõsta.
Keskerakonna suurimaks võiduks koalitsioonileppes nimetas erakonna esimees Edgar Savisaar pensionide tõstmist plaanitust 62 krooni võrra rohkem ehk kokku 200 krooni.
?Pensionide tõstmine on iga poliitiku jaoks magustoit,? lausus Reformierakonna juhatuse liige Jürgen Ligi.
Samuti Keskerakonna nõudel hakatakse sundüürnike probleeme lahendama.
Reformierakond peab oma suurimateks võitudeks majanduse avatuse ja tasakaalustatud eelarvepoliitika säilitamist. Maksupoliitika muutmata jätmist ja seda, et kaitsekulud jäävad kahele protsendile sisemajanduse koguproduktist.
?Kokkuvõttes kahe erakonna eesmärkides polegi väga suurt vahet,? ütles ütles Reformierakonna aseesimees Andrus Ansip, kes on rahul ka plaaniga pehmendada elektri hinna tõusu. ?Ettevõtjale käib elektri hinna tõus isegi rohkem tasku pihta kui tavakodanikule,? ütles ta.
Seotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.