Eesti ei tohi loobuda tulumaksuvabastusest

Ometi on asi tõsisem. Meenutame Eesti pealäbirääkija Alar Streimanni sõnu Luksemburgi grupi 25. jaanuari nõupidamiselt: ?Rahandusega seotud peatükkides on võimalikud vaid horisontaalsed lahendused, st ELi sel kevadel kujundatavad seisukohad on ühesugused kõigile kandidaatriikidele ning põhimõtteliselt on välistatud riigiti erinevad lahendused.?

Kallas kardab Brüsseli-lennukist maha jääda ? liitumiskõneluste ajakava järgi tuleb läbirääkimised lõpetada selle aasta lõpuks, et kandidaatriigid saaksid ELi liikmeks 1. jaanuaril 2004. Eestil on suletud vaid 20 läbirääkimiste peatükki. Kõigi peatükkide kiirendatud korras sulgemine tähendab vaid üht ? Eesti kiidab tingimusteta heaks kõik ELi nõudmised.

Loobumine erisustest oleks õigustatud, kui EL oleks tõepoolest riikide liit, kus kehtiksid täpselt ühesugused nõuded kõigile ühtemoodi. Nii see aga pole ? kõigil ELi liikmeil on mitmesuguseid erandeid ühistest reeglitest. Veel enam ? EL eristab selgelt senised liikmed kandidaatriikidest, seades nad läbirääkimiste lõpusirgel fakti ette, et nende jaoks hakkavad ELis kehtima teistsugused tingimused kui vanadele olijatele. Eile avalikustatud ELi kandidaatriikide abipaketi järgi rakendab EL uustulijatele teistsugust põllumajandus- ja ka regionaalpoliitikat. Kes keda siis diskrimineerib või rikub ausa konkurentsi põhimõtteid?

Kui EL ütleb meie nõutele ?ei? ning kavatseb rakendada kümnele kandidaatriigile teistsuguseid reegleid, kui on ELi liikmeil, tuleb Eestil ilmselt kaaluda läbirääkimiste peatamist, kuni EL pole revideerinud oma nägemust laienenud liidust.

Uudisteagentuuri Dow Jones hinnangul ei ole Ida-Euroopa riikidel erilist manööverdamisruumi, kui nad tahavad pääseda ELi 2004. SEB-panga arvates aga lükkub liidu laienemine aasta võrra ja hoopis seetõttu, et 15 liikmesriiki ise ei suuda olulistes küsimustes kokku leppida. Nii et Eestil ja tema üheksal saatusekaaslasel on aega välja töötada edasine taktika.