- OMX Baltic−0,01%319,49
- OMX Riga0,52%982,54
- OMX Tallinn0,05%2 229,77
- OMX Vilnius−0,13%1 508,72
- S&P 500−0,22%7 801,77
- DOW 30−0,66%51 179,87
- Nasdaq −0,22%27 538,69
- FTSE 100−0,79%10 458,5
- Nikkei 225−1,42%69 042,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,48
- OMX Baltic−0,01%319,49
- OMX Riga0,52%982,54
- OMX Tallinn0,05%2 229,77
- OMX Vilnius−0,13%1 508,72
- S&P 500−0,22%7 801,77
- DOW 30−0,66%51 179,87
- Nasdaq −0,22%27 538,69
- FTSE 100−0,79%10 458,5
- Nikkei 225−1,42%69 042,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lääne-Viru farmid lõid piimaannirekordeid
Maasikamäe piimafarmi ja Põlula katsefarmi lehmad püstitasid eelmise aasta Eesti rekordi lüpstud piima koguse osas lehma kohta keskmiselt, kirjutab Virumaa Teataja.
Lääne-Virumaal Rägavere vallas asuva Hillar Pulgale kuuluva Maasikamäe farmi 127pealises piimakarjas andsid lehmad mullu esialgsete andmete järgi keskmiselt 10 438 kilo piima aastas.
Samuti Pulgale kuuluv Põlula katsefarm jäi oma 9726-kilose toodanguga Eestis teisele kohale.
Karjaaretajana tuntud farmer peab võrdselt tähtsaks karja söötmist ja aretust. Põlula katsefarm rajati aasta tagasi põllumajandusteadlaste, aretusühistute ja farmiomaniku koostöös, et katsete põhjal teha kindlaks, kuidas mõjutab söötmine eri tõugu lehmade piimaandi.
Katsefarmis peetakse mustakirju holsteini, punasekirju holsteini, eesti punast ja eesti maatõugu lehmi, kes on jagatud viide katsegruppi. ?Mustakirjud holsteinid lüpsid esimesel lüpsil 10 578 kilo aastas lehma kohta, mis on nii noorte lehmade puhul supertulemus,? rääkis Hillar Pulk.
Kõrge toodang saadi Hillar Pulga hinnangul selle tulemusena, et kari on kõrge aretusliku väärtusega ja sööt tasakaalustatud. Ekstra kalleid söötasid püütakse katsefarmis vältida. ?Sööt valitakse selline, mida iga farmer muretseda jõuab,? märkis Pulk. Kõik kasutatud söödad on väga täpselt arvestatud ja tasakaalus.
Kuue aasta vältel tahetakse selgeks saada, missugune on Eesti piimaveiste maksimaalne piimajõudlus otstarbeka söötmise puhul. Teadustöö tellisid Eesti Põllumajandusülikooli loomakasvatusinstituudilt Eesti karjaühistud.
Projektijuhi, Eesti Põllumajandusülikooli professori Olav Kärdi arvates esimene katseaasta veel kõigile küsimustele vastust ei anna. ?Küll on selge, et Eesti piimaveisetõugude geneetiline potentsiaal on nii hea, et me ei jää häbisse ühegi Euroopa arenenud piimariigi ees,? arvas ta.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
Viimased uudised
AS PN Projecti tagatud võlakirju saab märkida 9. oktoobrini
Tagasi Äripäeva esilehele