- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Topelttollid seisavad kirikutüli taga
?Enne kui pole lahenenud vene kiriku küsimus, ei tule lahendust ka Venemaa kehtestatud topelttollidele,? sõnas ESEA liige Jüri Käo. ?Kindlasti on venelastel lihtsam rääkida president Arnold Rüütli kui senise presidendi Lennart Meriga, ja seda puht ajaloolise tausta tõttu. Vene diplomaatia arvestab isikute tausta tavakohasest märksa enam.?
Käo sõnul võib topelttollide kaotamisele soodsalt mõjuda ka hiljutine valitsuse vahetus. ?Asi pole konkreetsetes persoonides, vaid lihtsalt selles, et juhtpositsioonidel on uued näod,? nentis Käo, vihjates nii uuele välis- kui ka uuele siseministrile.
Jüri Käo tõdes, et veel ministrikandidaadina antud Kristina Ojulandi intervjuud, kus ta kinnitas Vene küsimuse lahendamise vajalikkust, tõlgendab Vene pool kindlasti kui hea tahte avaldust.
ESEA tegevdirektor Jaak Saarniit ütles, et Venemaa poliitiliste ja äriringkondade üldine foon on praegu kindlalt topelttollide kaotamise ja majanduslepete sõlmimise kasuks, kuid enne nn kirikutüli lahendamist ei astuta seal mingeid samme.
?Venemaa töösturite ja ettevõtjate ühendusega on nüüd liitunud ka need, kes end seal oligarhideks peavad. Lisaks on nad seotud paljude duumasaadikute ja regioonijuhtidega, kujutades seega endast mõjuvõimsat organisatsiooni ja Putinile lähedast majandusnõustajate gruppi,? sõnas Saarniit, kes naasis eelmisel nädalal Moskvast, kus ta aitas Eesti uuel kaubandusesindajal Toomas Kästikul vajalike ringkondadega suhteid sisse seada.
?Diplomaatidel on muidugi oma infokanalid, aga Moskvas aset leidnud kohtumiste põhjal võin mina küll väita, üldine häälestatus on Eesti suhtes positiivne,? tõdes ESEA tegevjuht. ?Ja nii palju kui mina tean, on nn kirikutüli pikaleveninud läbirääkimistel jõutud teatud kompromissini. Kui tõesti on jõutud sisus kokkuleppele ja kõik on juriidiliselt korrektne, siis edasine sõltub juba minister Seppikust.?
Ka Saarniit viitas nii Ojulandile kui ka Rüütlile, kelle avaldused Vene küsimuses on sisendanud idanaabri äriringkondades optimismi, kuid ilma Moskva patriarhaadile alluva Vene õigeusu kiriku põhikirja registreerimiseta võib see peatselt kustuda.
Siseministri nõunik Lennart Viikmaa kinnitas, et minister Ain Seppik pole veel jõudnud võtta mingit kindlat uut seisukohta vene kiriku suhtes.
?Lahenduse otsimisega probleemile tegeleb aktiivselt meie ministeeriumi usuasjade osakond,? lisas Viikmaa.
Jaak Saarniit viitas ühtaegu sellele, et lootused Venemaa peatsele ühinemisele WTOga ja sellest johtuvalt topelttollide kadumisele iseenesest ei pruugi olla õigustatud.
?Paremal juhul võib WTO võtta aasta lõpus vastu poliitilise otsuse Venemaa ühinemise kohta,? sõnas Saarniit. ?Sellele järgnevad aga otsesed läbirääkimised kõigi enam kui 150 liikmesriigiga, Eesti kaasa arvatud. Puht füüsiliselt kulub sellele aega ning Venemaa reaalne liikmestaatus võib alata alles 3?4 aasta pärast.?
Idanaabri prioriteedid on aga Saarniidu väitel üsna selged: lähenemine Euroopa Liidule, aktiivne suhtlus USAga ning ka suhted Hiinaga, kes on WTOs Venemaast ette jõudnud.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele