• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,99
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,99
BimKemi ASi projektijuht Tõnu Kurissoo esitatud andmed Maardu kaeveväljaga seotud probleemide kohta ei ole teadmata (vt. Prügila Jõelähtmele ei sobi). Fosforiidi kaevandamisel teisaldatud diktüoneemakilt sisaldab märkimisväärsetes kogustes mitmeid metalle, mis happelistes tingimustes võivad levida keskkonda.
Kurissoo näeb selles mõttes suure ohuallikana just prügilat, eeldades vaikimisi, et kindlasti ei õnnestu ehitada vettpidavat prügila põhja, mistõttu happelise reaktsiooniga prügila nõrgvesi ongi probleemi kindel tekitaja. Siiski ei ole käsitluses esile toodud, et diktüoneemakilt sisaldab oluliselt ka mineraali püriiti, mis hapniku toimel oksüdeerub ja moodustab sisuliselt väävelhappe lahuse.
Igal ruutmeetril puistangust on võimalik keskmiselt tekitada 500 kg väävelhapet, seega kogu Maardu territooriumil (üle 10 km2, samas prügila ca 20 ha!) on see potentsiaal 5 miljonit tonni!
Prügila asukohale on tehtud mitmeid keskkonnaekspertiise, viimati suvel 2001. Keskkonnamõju hindamise programm (KMH) avalikustati Jõelähtme vallas.
KMH koostajate hulgas oli mitmeid teaduste doktori kraadiga eksperte, seega ei ole väga veenev väide see, et keegi ekspert arvas teisiti. Tihti arvavad kaks eksperti vastupidiselt ja ainult ühte saab aluseks võtta!
Oponente polnud
Kõige kahetsusväärsem on aga see, et keskkonnamõju hindamise avalikustamisel ei osalenud ega esitanud oma arvamust ka muul moel ükski Jõelähtme prügila oponent, ehkki KMH töö oli valla kaudu kõigile huvilistele kättesaadav.
Kas Tõnu Kurissoo on selle tööga praeguseks tutvunud? Tuleb siiski tunnistada, et iga arvamuse avaldamise jaoks on oma aeg ja on väga kahju, kui seda ei kasutata! Kogu KMH-le oleks kasuks tulnud, kui oleks toimunud KMH aruande sisuline arutelu, nüüd esindatakse tagantjäreletarkust. Prügilale on väljastatud ehitusluba, on sõlmitud ka leping selle osaliseks finantseerimiseks ELi ISPA programmi vahenditest.
KMH toob välja paradoksina tunduva asjaolu ? viidatud püriidi porsumine ja happelise vee teke toimub juba praegu ja kaevandusväljade pindalasid arvestades on seda väga raske vältida. Prügila rajamisel väldib rajatav kaitseekraan vee filtratsiooni ja peatab sellel alal püriidi porsumise, seega vähendab tervikuna happelise vee teket.
Seega võib prügila rajamisel olla isegi teatud positiivne keskkonnamõju antud alal.
Mõne elaniku vastuseis jäätmete käitluskohtade rajamisele oma lähedusse või ?tagahoovi? (nn NIMBY sündroom ? Not In My BackYard) on laialt levinud ja loomulik reaktsioon. Ka arenenud riikide praktika näitab, et 100-lise heakskiidu taotlemise juures jääksid prügilad ehitamata. Seepärast tuleb vajalikud kokkulepped saavutada eeskätt demokraatliku enamusega ning tema poolt valitud institutsioonidega, järgides kehtivate õigusaktide nõudeid ning nendega sätestatud protseduure.
Tõnu Kurissoo on ühtlasi tugevalt vaidlustanud ka kavandatava Jõelähtme prügila nõrgvete juhtimise Tallinna kanalisatsiooni, mille eesvooluks on meri. Ta näeb siin ohtu eelkõige dioksiinides, mis prügila vetes võivad sisalduda ja mis ei ole tavapuhastites puhastatavad. Dioksiinid tekivad siiski jäätmete põlemisel prügilal. Kui dioksiinid on probleem, siis Pääskülas on see veel suurem probleem.
Ükski prügila pole täiesti ohutu. Mitte kunagi ja mitte kusagil. Ka paneelhooned ei ole ohutud ? mäletame kõik Marja poe juhtumit. Loobume me neisse sisenemast?

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele