Jüri Käo ja tema äripartnerid võtsid viinavabrikust Liviko veelgi rohkem raha kui Tallinna Kaubamajast, kirjutab Eesti Ekspress.
Liviko on hea ettevõte, aga kahjuks ei järgita seal väikeaktsionäride huve. Selline kiri saabus Ekspressi möödunud nädalal, kui trükkisime ära loo kriisist Tallinna Kaubamajas.
Teatasime muuhulgas, et suuromanikud eesotsas Jüri Käoga võtavad Kaubamajalt raha, millal tahavad, ja annavad, millal tahavad. Neile on Kaubamaja nagu isiklik perefirma, mitte mitmesaja osanikuga avalik ettevõte.
Nüüd kurtis Liviko õnnetu väikeaktsionär, et Käo ja tema äripartnerid firmast NG Investeeringud käituvad viinavabrikus isegi jõhkramalt kui Kaubamajas.Näiteks said suuromanikud tunamullu Livikost 39 miljonit krooni laenu. Viinavabrik omakorda nõudis laenamise eest 720 000 krooni intresse. Ent intressidega samas mahus oli ka konsultatsiooniarve, mille NG Investeeringud Livikole esitas.
Samamoodi teenisid mehed oma teiste firmade pealt. Näiteks jäätisetootja Balbiino maksis laenuintresse ja juhtimistasusid kokku 1,2 miljonit krooni. Kauplustele müügilette valmistav vabrik Kitman 1,3 miljonit krooni.
Ükski huviline Kaubamaja majandusaruannetest märkust, et firma on andnud oma pangaarve suuromanikule kasutada. Majandusaruande lisas 'tehingud seotud osapooltega' on küll ära toodud, et nõukogu liikme Toomas Lumani firma ehitas Pirita Selveri maksumusega ligi 19 miljonit krooni. Või et advokaat Indrek Koolmeistri büroo sai õigusabi eest 70 000 krooni, aga ei ühtki sõna NG Investeeringute ja kontsernikonto kohta. Seda hoolimata tõigast, et Kaubamaja maksis NG Investeeringutele üle 800 000 krooni intresse. Ehk osa Kaubamaja riskidest on aruandest välja jäänud.
Kui vaadata tagasi poole aasta taha, siis näeme, et pankurid ei tahtnud Käole ja tema sõpradele Eesti Raudtee erastamiseks laenu anda, sest projekt tundus neile liiga riskantne.Kust siis mehed raha said? Kaubamaja nõukogu esimees Andres Järving tunnistab, et osa miljonitest võeti Kaubamaja arvelt, kontsernikonto kaudu, suuromaniku võimuga.
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.