- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aktsiaselts või osaühing?
Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse kohaselt peavad kõik aktsiaseltsid oma aktsiaraamatu pidamise andma Eesti väärtpaberite keskregistrile (EVK) üle 1. jaanuariks 2003. Tähtaja möödalaskmisel kuulub selts sundlõpetamisele ja rakenduvad automaatselt mitmed piirangud. Näiteks ei või enam dividendi jaotada, kinnisvara käsutada, uusi juriidilisi isikuid asutada, põhikirja muuta jne.
Alates 1. märtsist 2002 jõustunud seadusemuudatustega ei pea põhikirju muutma hakkama, kui neis on sätestatud esitajaaktsiate väljalaskmise võimalus. Paljude aktsiaseltside põhikirjades räägitakse mõlemast aktsialiigist. Et esitajaaktsiate olemasolu pärast 31.12. 2001 on seadusega välistatud, on need põhikirjasätted kehtetud ja nende muutmisega ei pea vaeva nägema. Kehtib ju seaduse ja põhikirja vastuolu korral seadus. Küll tuleb jälgida, et põhikirja tekst ei välistaks nimeliste aktsiate olemasolu. Siis tuleb põhikirja muuta, muidu ei või EVK võtta vastu aktsiate registreerimistaotlust.
Aktsiate EVKs registreerimise kõrval on teinegi võimalus ? kujundada aktsiaselts ümber osaühinguks. Aastavahetuseni jäänud aega hinnates tasub sellega kiirustada, sest nõutavad on mitmed toimingud (vt tabel). Ümberkujundamine jõustub mitte otsuse ja uue põhikirja heakskiitmisest, vaid hetkest, mil kanne äriregistrisse on tehtud. Sellega tuleb arvestada, kui tahetakse enne 1. jaanuari 2003 aktsiaraamatu EVK-le üleandmise kohustusest vabaneda.
Enne valiku tegemist tuleks mõlemad variandid tõsiselt läbi kaaluda. On selge, et aktsiaselts on suurettevõtete vorm, kesk- ja väikeettevõtluse seisukohast on mugavam osaühing. Erinevad on ka väljaminekud.
Aktsiaselts. Aktsiaraamatu EVK-le üleandmisel tuleb tasuda menetlustasu 500 kr; kandetasu iga kande (aktsionäri) kohta 4 kr; aktsia pantimise korral pandikande eest 100 kr. Kvartalis on hooldustasu 0,02 aktsiakapitalist (mitte alla 250 ega üle 25 000 kr). Et Eesti aktsiaseltsidest 75-l on aktsiakapital alla 1,25 mln kr, jääb hooldustasuks 250 kr kvartalis.
ASi puhul tuleb arvestada üldkoosoleku läbiviimise kuludega: a) tähitud kirjaga või ajalehes teate avaldamisega aktsionäride kokkukutsumine, b) nõukogus muudatusi tegeva üldkoosoleku protokolli tõestamisel on notari tasu sõltuvalt aktsiakapitali suurusest käibemaksuta 500?3000 kr (aktsiakapital kuni 1,04 mln kr, notaritasu alati 500 kr), millele lisanduvad väljaspool bürood toimingu tegemise tasu (60 kr/h) ja notari sõidukulud. Lisanduvad ka audiitori tasud (aastaaruanne ja aktsiakapitali mitterahalised sissemaksed peavad olema auditeeritud, OÜ-l sõltub netokäibe ja sissemakse suurusest).
Osaühing. Kõigepealt tuleb arvestada ühekordsete kuludega. Riigilõiv ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest on 1000 kr (kui kapitali suurus ei muutu), riigilõiv teadaannete avaldamise eest 300 kr (2 avaldab äriühing ja 1 registriosakond). Notaritasu on käibemaksuta 10 kr (ümberkujundamisel kinnitab notar kandeavaldusel vaid juhatuse liikme allkirja õigsust). Kui ümberkujundamisel kasutatakse õigusabiteenust, võib vähemalt Tallinna hinnataseme juures arvestada 4000?6000kroonise väljaminekuga. Ka siltide, nimekaartide ja blankettide väljavahetamine toob kaasa kulusid.
Kulud kaasnevad, kui osanik tahab oma osa müüa või pantida. Kui tehingu väärtus on 10 000 kr, on notaritasu käibemaksuta 600 kr, kui tehinguväärtus on 100 000, siis 780 kr. Osa müügitehingu notariaalne ärakiri tuleb saata kohtu registriosakonnale. Ka OÜ võib oma osad EVKs vabatahtlikult registreerida, siis ei nõuta osa võõrandamisel ja koormamisel notariaalset vormi.
Kumb variant on kasulikum, sõltub äriühingust endast. Arvestada tuleb aktsionäride arvu (ühemeheaktsiaseltsil pole üldkoosolekuga seotud kulutusi) ja nõukogu koosseisuga (aktsionäridest või nende pereliikmetest nõukogule enamasti tasu ei maksta), samuti käibe suurusega (suure käibe korral peab OÜ raamatupidamist auditeerima nagu ASgi) jne.
Mõlema variandi puhul tuleks kiirustada. Kohtute registriosakondades ega EVKs pole praegu järjekordi. Puudulike dokumentide esitamisel jõuab neid parandada. Aasta lõpul ei pruugi see nii enam olla. OÜks ümberkujundamise ajakulu arvestades ei tohikski sellega kauem venitada. Kui valitakse aktsiaraamatu EVKs registreerimine, siis selle kvartali jooksul taotluse esitanutelt ei võeta kuni aasta lõpuni hooldustasu.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele