Aktsiaselts või osaühing?

Enne valiku tegemist tuleks mõlemad variandid tõsiselt läbi kaaluda. On selge, et aktsiaselts on suurettevõtete vorm, kesk- ja väikeettevõtluse seisukohast on mugavam osaühing. Erinevad on ka väljaminekud.

Aktsiaselts. Aktsiaraamatu EVK-le üleandmisel tuleb tasuda menetlustasu 500 kr; kandetasu iga kande (aktsionäri) kohta 4 kr; aktsia pantimise korral pandikande eest 100 kr. Kvartalis on hooldustasu 0,02 aktsiakapitalist (mitte alla 250 ega üle 25 000 kr). Et Eesti aktsiaseltsidest 75-l on aktsiakapital alla 1,25 mln kr, jääb hooldustasuks 250 kr kvartalis.

ASi puhul tuleb arvestada üldkoosoleku läbiviimise kuludega: a) tähitud kirjaga või ajalehes teate avaldamisega aktsionäride kokkukutsumine, b) nõukogus muudatusi tegeva üldkoosoleku protokolli tõestamisel on notari tasu sõltuvalt aktsiakapitali suurusest käibemaksuta 500?3000 kr (aktsiakapital kuni 1,04 mln kr, notaritasu alati 500 kr), millele lisanduvad väljaspool bürood toimingu tegemise tasu (60 kr/h) ja notari sõidukulud. Lisanduvad ka audiitori tasud (aastaaruanne ja aktsiakapitali mitterahalised sissemaksed peavad olema auditeeritud, OÜ-l sõltub netokäibe ja sissemakse suurusest).

Osaühing. Kõigepealt tuleb arvestada ühekordsete kuludega. Riigilõiv ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest on 1000 kr (kui kapitali suurus ei muutu), riigilõiv teadaannete avaldamise eest 300 kr (2 avaldab äriühing ja 1 registriosakond). Notaritasu on käibemaksuta 10 kr (ümberkujundamisel kinnitab notar kandeavaldusel vaid juhatuse liikme allkirja õigsust). Kui ümberkujundamisel kasutatakse õigusabiteenust, võib vähemalt Tallinna hinnataseme juures arvestada 4000?6000kroonise väljaminekuga. Ka siltide, nimekaartide ja blankettide väljavahetamine toob kaasa kulusid.

Kulud kaasnevad, kui osanik tahab oma osa müüa või pantida. Kui tehingu väärtus on 10 000 kr, on notaritasu käibemaksuta 600 kr, kui tehinguväärtus on 100 000, siis 780 kr. Osa müügitehingu notariaalne ärakiri tuleb saata kohtu registriosakonnale. Ka OÜ võib oma osad EVKs vabatahtlikult registreerida, siis ei nõuta osa võõrandamisel ja koormamisel notariaalset vormi.

Kumb variant on kasulikum, sõltub äriühingust endast. Arvestada tuleb aktsionäride arvu (ühemeheaktsiaseltsil pole üldkoosolekuga seotud kulutusi) ja nõukogu koosseisuga (aktsionäridest või nende pereliikmetest nõukogule enamasti tasu ei maksta), samuti käibe suurusega (suure käibe korral peab OÜ raamatupidamist auditeerima nagu ASgi) jne.

Mõlema variandi puhul tuleks kiirustada. Kohtute registriosakondades ega EVKs pole praegu järjekordi. Puudulike dokumentide esitamisel jõuab neid parandada. Aasta lõpul ei pruugi see nii enam olla. OÜks ümberkujundamise ajakulu arvestades ei tohikski sellega kauem venitada. Kui valitakse aktsiaraamatu EVKs registreerimine, siis selle kvartali jooksul taotluse esitanutelt ei võeta kuni aasta lõpuni hooldustasu.