Argentina ootab, et teda aidatakse majanduskriisist välja, kuid veel üks IMFi laen ei lahenda kuhjunud probleemide müriaadi.
Kõik loomulikult mõistavad, et raha laenata on kergem, kui asuda radikaalsete reformide teele, kirjutavad Vedomostis <Massachusettsi tehnoloogiainstituudi=http://web.mit.edu/> MIT majandusprofessorid Ricardo Caballero ja Rudiger Dornbusch.
Argentina on pankrotis nii majanduslikult, poliitiliselt kui sotsiaalselt. Riigi institutsioonid funktsioneerivad halvasti, sotsiaalsed sidemed on rikutud, valitsus end kompromiteerinud. Arvestades, kui sügavale kõiges selles on riik vajunud, on mõistlikuks pääsemise vahendiks just reformid, mitte finantsabi.
Finantsabi tingimuseks peavad olema mitte ainult radikaalsed reformid, vaid välismaiste institutsioonide ligipääs eelarvekulutuste, raha trükkimise ja maksuadministreerimise detailsele kontrollile ja järelevalvele.
Argentina peab loobuma suveräniteedist raha- ja eelarvepoliitikas, aktivate haldamises jne näiteks viieks aastaks. Sama toimus Rahvasteliidu mõjul pärast Esimest Maailmasõda Austrias.
Kontrolli rahanduspoliitika üle peab võtma nõukogu, mis on moodustatud välismaiste keskpankade esindajad. Uut peesot ei peaks trükkima Argentinas.
Lisaks on vajalik mastaapne sadamate, tolli jne erastamine.
Ei tohiks kahtlust olla, et kui IMF otsustab Argentinale lihtsalt raha anda, on see suureks veaks, lõpetavad Caballero ja Dornbusch.
<#Vedomosti=http://www.vedomosti.ru/stories/2002/04/30-47-03.html>