?Sellega tahetakse sisuliselt lubada kõiki neid laene, mida ajakirjanduses on kritiseeritud,? ütles Riigikogu õiguskomisjoni liige Jüri Adams.
Ta lisas, et äriseadustiku vastavad laenukeelud sisuliselt tühistuvad. Kuigi keeld, et firma juht füüsilise isikuna ei tohi iseenda firmast raha laenata, jääb kehtima, võib ta edaspidi moodustada miinimumkapitaliga osaühingu ning selle katte all raha enda firmast välja viia.
Kõnealust sammu põhjendatakse asjaoluga, et praegused laenukeelud on tõsises vastuolus kontsernisiseste rahapaigutamisvajadustega.
Mõned politseiallikad, kellega Äripäev on konsulteerinud, on väitnud, et tegemist on veega rahapesu veskile.
Adamsi väitel tuli eelnõu majanduskomisjonist ning õiguskomisjon lülitas selle võlaõigusseaduse rakendusseadusesse. ?Ma ei ole seni saanud vastust küsimusele, miks oli see eelnõu täiendus vaja kiirkorras võlaõigusseaduse rakendusseaduse sappa lülitada, selle asemel et eraldi menetleda,? rääkis Adams. ?Valitsuskoalitsioon võtab selle ilmselt ka vastu.?
Täiendusettepanek laekus Riigikogu õiguskomisjoni nädal tagasi.
Täiendusettepaneku üks ettevalmistajatest oli advokaadibüroo Raidla & Partnerid, kes on tuntud ka kui Hansapanga esindaja. Vandeadvokaat Jüri Raidla pole seni klientidega hõivatuse tõttu saanud mahti kommenteerida, kelle huve ta antud juhul esindas.
Iseendalt laenamine on viimasel nädalal ajakirjandusele huvi pakkunud seoses asjaoluga, et Hansapanga juht Indrek Neivelt võttis äriseadustiku laenukeeldu rikkudes iseenda firmalt Nõuanne 500 000 krooni laenu.
Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov kahtleb iseendalt laenamise seadustamises, ehkki Riigikogu tuleb väidetavalt vastu suurettevõtetele.
?Laenamise koht on pank,? kommenteeris Jostov võlaõigusseaduse rakendusseadust, mis lubab iseendalt laenamist ja mis Riigikogus täna tõenäoliselt vastu võetakse.
Jostov lisas, et emafirmal võiks lubada tütarfirmale laenu anda ehk vaid tingimusel, kui tegemist on 100protsendilise omandisuhtega. Muidu võivad teiste osanike huvid kahjustada saada. ?See ei ole põletav probleem,? vastas Jostov küsimusele, kas Eesti Põlevkivi on nn kontsernisisesest laenamisest seni puudust tundnud.
Hetkel kuum
Võlad ulatuvad miljoniteni
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Andres Lipstok ütles, et enda firmalt laenamine, mille Riigikogu ilmselt täna seadustab, teenib suurettevõtete huve. Lipstok rääkis, et sellega soovib seadusandja täpsustada mõningaid äriseadustiku kahetimõistetavusi ning parandada puudusi.
Eelkõige võidavad muudatusest Lipstoki sõnul suurettevõtted, nagu Eesti Energia või Eesti Põlevkivi. Nende tütarettevõtted saavad alates 1. juulist, mil eeldatavasti vastuvõetav seadus jõustub, oma emafirmalt laenu võtta. Lipstok väitis, et ta on vestelnud Eesti Energia meestega, kes on sellisest muudatusest väga huvitatud.
?Kui keegi tahab siit tuletada mingit Neivelti päästmise operatsiooni, siis see ei õnnestu,? märkis Lipstok. ?Üks suur klausel jääb sisse: füüsilise isiku laenukeeld enda firmalt.?
Kelle huvisid kaitses täiendusettepaneku majanduskomisjoni jaoks ette valmistanud vandeadvokaat Jüri Raidla, ei osanud Lipstok öelda.
Täiendusettepanek laekus Riigikogu majanduskomisjonist õiguskomisjoni tähtajaks, 6. maiks.