Laste(töö)malevate korraldajad on sunnitud tänavu mõne laagri isegi ära jätma, sest paljudele peredele käib kuni 2000kroonine osalusmaks üle jõu.
?Mina ei saa küll aru, kellele meie noorsoopoliitika on suunatud. Kahe nädala jooksul sain üle 500 kõne. See peaks ise enda eest rääkima,? näitlikustab Rocca al Mare kooli geograafia- ja ajalooõpetaja Marek Nisuma laste tungi suvelaagritesse. Mees on juba seitse aastat Pärnus õpilasmalevat korraldanud ning teeb seda ka tänavu, kirjutab SL Õhtuleht.
Tallinn otsustas sel aastal maksta lapse linnalaagrituusikust kinni 500 krooni ja väljaspool pealinna korraldatud laagri omast 1000 krooni.
Iga laps saab toetust aga vaid ühe korra ning kui laps läheb teist või kolmandat korda laagrisse, peavad vanemad osalemise eest juba täishinda maksma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Mina teen õpilasmalevat küll Tallinna lastele, aga Pärnus. 21 päeva eest peab lapsevanem (lisaks linnatoetusele -toim.) tasuma 1400 krooni. See on suur summa, mis välistab majanduslikult raskemas olukorras, paljulapseliste ja probleemsete laste tulemise malevasse. Kuid nendele on malevat just esmajoones vaja - kas või taskuraha pärast,? seletab Nisuma. Malevakorraldaja arvutab, et viietunnise tööpäeva ja 15kroonise tunnitasuga teeniks laps kümne päevaga 750 krooni, mis on kõigest pool tuusiku hinnast.
Kuna paljudel peredel ei jätku laagriraha, läheb Nisuma heakorra- ja haljastustööle kõigest 15 lapsega.
Eesti Pyladese Liidu juhatuse esimees Tiit Terik tunnistab, et koos Eesti Lotoga kavandatud kolme kuuajalise vahetusega töömalev 60 lapsele jääb lihtsalt ära.
?Linn ütles, et toetab iga last 500 krooniga vaid ühe korra. Sestap peab lapsevanem maksma lapse töötamise eest meie malevas 1500-2000 krooni. See on nonsenss,? arvab Terik. ?Maleva idee on ju selles, et laps, kelle vanemal pole võimalust taskuraha maksta, teenib selle suvel ise.?