• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1%40 081,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,21
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1%40 081,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,21
  • 05.06.02, 11:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Analüütik: keskpank võib hakata piirama eratarbimist

Kaubanduspuudujääk ja sellega kaasnev jooksevkonto puudujääk on suur ohusignaal, mistõttu võib keskpank hakata piirama eratarbimist, ütles analüütik.
Trigon Capitali analüütik Toomas Reisenbuk ütles, et kui jooksevkonto puudujääk jätkuvalt kasvab, või keskpank hakata tarvitusele võtma vastumeetmeid. Eesti valuutakomitee süsteemi puhul saab keskpank teha kitsendusi pankade laenutegevusele, näiteks suurendada kohustuslike reservide mahtu. See tähendab, et pangad peavad senisest enam raha hoidma kas keskpangas või arvetel välismaal.
Reisenbuk ütles, et esimeses kvartalis oli jooksevkonto puudujääk 13-14% sisemajanduse kogutoodangust (SKP). See on sama tase, mis 1997. aastal, mil räägiti majanduse ülekuumenemisest. 1997. aasta lõpus hakkas keskpank tegema pankade laenutegevusele kitsendusi.
Reisenbuk ütles, et jooksevkonto defitsiiti võib põhjendada ekspordi langusega, aga kuna import kasvab kiiremini, siis on põhjuseks eratarbimise tugev kasv. Eratarbimist toidab omakorda pankade laenumahtude kasv ja konkurents.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Reisenbuki sõnul on jätkusuutlik jooksevkonto defitsiidi tase 5-6% SKPst. Selle osa raha väljavoolust suudavad alla neelata riiki saabuvad välisinvesteeringud.
Reisenbuk ütles, et kestva üle 10% jooksevkonto defitsiidi puhul SKPst reageerivad finantsturud negatiivselt. 1997. aastal hakkasid välisfondid Eestist raha välja tõmbama ja laenuintressid kerkisid.
Riigi maksebilansi jooksevkonto hõlmab peamiselt kaupade ja teenuste eest saadavat või välja minevat raha. Viimastel kuudel on jooksevkonto teenuste osa püsinud samal tasemel, kaupade osas on suurenenud puudujääk.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele