Inimesed kütavad ilma soojaks

Maailma kliima on 40. aastatest peale soojenenud ja muutunud järjest ebastabiilsemaks. Tormid ja orkaanid on läinud laastavamaks, üleujutused sagedasemaks, põuad kestvamaks. USA keskkonnainstituudi Worldwatch andmeil on järjest teravamaks muutunud joogivee probleem, umbes kolmandikul maailma rahvastikust ei jätku joogivett.

Antarktikas on temperatuuri tõus tunduvalt vähendama jäälademeid. See vähendab hiilgevähiliste krillide arvukust, millest sõltub kogu selle piirkonna kalade ja loomade toiduahel. Maailma ilmastiku eriti olulised kujundajad on ookeanide hoovused, millest näiteks soe Golfi hoovus võimaldab üldse elu Põhja-Euroopas. Nagu näitavad teadlaste viimase aja uuringud, on toimunud hoovuste käitumises muutusi ja nendegi põhjuseks on kliima üleüldine soojenemine. Soojenemises on süüdi atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid, mille kogus on viimase 400 000 aasta suurim.

Mõistes olukorra tõsidust, võeti viis aastat tagasi ÜRO algatusel vastu Kyoto lepe, mille eesmärk oli vähendada kasvuhoonegaaside hulka.

Selle ratifitseerimine edeneb visalt, kuid siiski edeneb. Põhiliselt tänu Euroopa Liidu aktiivsusele on loota, et see võib jõustuda selle aasta lõpuks. Juuni alguseks sai see ratifitseeritud kõigis ELi liikmesriikides, millega lepingu heaks kiitnud riikide arv kasvab 69ni. Paraku langeb nende arvele ainult 26,6% arenenud tööstusriikide heitmetest.

Teistest probleemsetest riikidest ratifitseeris äsja leppe Jaapan. Venemaa parlament on esimesel lugemisel Kyoto leppe heaks kiitnud. Kahe peale on nende osakaal heitmetes on 25,9%. Ratifitseerimist on oodata ka ELi kandidaatriikides.

Kindlalt Kyoto leppe ratifitseerimise vastu on olnud USA George W. Bushi administratsioon. Vaatamata sellele, et sel nädalal avaldas USA keskkonnakaitseamet ettekande, kus USA valitsus esmakordselt tunnistab, et maailma kliima viimastel aastakümnetel toimunud soojenemises on põhiliselt süüdi inimtegevus, väidab George W. Bush endiselt, et tõestused ei ole piisavad ning et USA ei saa majanduslikel põhjustel ratifitseerida Kyoto lepet. Tema sõnul tähendaks Kyoto leppes ettenähtud õhuheitmete piirangute kehtestamine majandusele miljardeid dollareid kahju ning viie miljoni töökoha kaotamist. Seepärast eelistab ta saavutada heitmete vähenemise vabatahtlikul teel ehk saastamist vähendavate tehnoloogiate rakendamisega ja taastuvate energiate kasutamist ergutavate maksusoodustustega. USA seisukoht on väga tähtis, sest tema üksi annab umbes 30% maailma süsihappegaasiheitmetest.

Keeruline seis on Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Kanada kardab, et USA saab kaubandussuhetes eelise, kui tema leppega ühineb, USA aga mitte. Austraalia ei ole leppest huvitatud sellepärast, et ta on maailma suurim söeeksportöör.

Eestis, nagu kõigis teistes ELi kandidaatriikides, käib praegu Kyoto protokolli ratifitseerimine. Valitsus saatis selle eelmisel teisipäeval Riigikogule ja loodetavasti see ratifitseeritakse enne suvepuhkust, ütles Eesti keskkonnaministeeriumi kliimaspetsialist Heidi Hallik.

Halliku sõnul ei ole Eestil protokolli täitmisega raskusi, kuna vähenenud tööstuse tõttu on kasvuhoonegaaside hulk kahanenud 90. aasta 43 miljonilt tonnilt 2000. a 19,7 miljonile tonnile ehk kokku 54%. Põhiline heitmete tekitaja on endiselt energeetika, mille arvele tuleb 17 miljonit tonni.