Inimesed kütavad ilma soojaks

Selle ratifitseerimine edeneb visalt, kuid siiski edeneb. Põhiliselt tänu Euroopa Liidu aktiivsusele on loota, et see võib jõustuda selle aasta lõpuks. Juuni alguseks sai see ratifitseeritud kõigis ELi liikmesriikides, millega lepingu heaks kiitnud riikide arv kasvab 69ni. Paraku langeb nende arvele ainult 26,6% arenenud tööstusriikide heitmetest.

Teistest probleemsetest riikidest ratifitseeris äsja leppe Jaapan. Venemaa parlament on esimesel lugemisel Kyoto leppe heaks kiitnud. Kahe peale on nende osakaal heitmetes on 25,9%. Ratifitseerimist on oodata ka ELi kandidaatriikides.

Kindlalt Kyoto leppe ratifitseerimise vastu on olnud USA George W. Bushi administratsioon. Vaatamata sellele, et sel nädalal avaldas USA keskkonnakaitseamet ettekande, kus USA valitsus esmakordselt tunnistab, et maailma kliima viimastel aastakümnetel toimunud soojenemises on põhiliselt süüdi inimtegevus, väidab George W. Bush endiselt, et tõestused ei ole piisavad ning et USA ei saa majanduslikel põhjustel ratifitseerida Kyoto lepet. Tema sõnul tähendaks Kyoto leppes ettenähtud õhuheitmete piirangute kehtestamine majandusele miljardeid dollareid kahju ning viie miljoni töökoha kaotamist. Seepärast eelistab ta saavutada heitmete vähenemise vabatahtlikul teel ehk saastamist vähendavate tehnoloogiate rakendamisega ja taastuvate energiate kasutamist ergutavate maksusoodustustega. USA seisukoht on väga tähtis, sest tema üksi annab umbes 30% maailma süsihappegaasiheitmetest.

Keeruline seis on Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Kanada kardab, et USA saab kaubandussuhetes eelise, kui tema leppega ühineb, USA aga mitte. Austraalia ei ole leppest huvitatud sellepärast, et ta on maailma suurim söeeksportöör.

Eestis, nagu kõigis teistes ELi kandidaatriikides, käib praegu Kyoto protokolli ratifitseerimine. Valitsus saatis selle eelmisel teisipäeval Riigikogule ja loodetavasti see ratifitseeritakse enne suvepuhkust, ütles Eesti keskkonnaministeeriumi kliimaspetsialist Heidi Hallik.

Halliku sõnul ei ole Eestil protokolli täitmisega raskusi, kuna vähenenud tööstuse tõttu on kasvuhoonegaaside hulk kahanenud 90. aasta 43 miljonilt tonnilt 2000. a 19,7 miljonile tonnile ehk kokku 54%. Põhiline heitmete tekitaja on endiselt energeetika, mille arvele tuleb 17 miljonit tonni.