Eestil oleks võimalik nõuda Venemaalt odavat elektrienergiat, kuna pool Narva jõel asuvast hüdroelektrijaama tammist kuulub Eestile.
?Ei saa öelda, et selline mõte oleks lõplikult maha kantud, kuid selle teostamiseks oleks vaja saavutada rahvusvaheline kokkulepe,? kommenteeris keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv võimalust alustada Vene poolega läbirääkimisi, et saada osa Lenenergo toodetavast elektrist endale. Eesti ettevõtmist toetaks ka rahvusvaheline tava, kirjutab Eesti Päevaleht.
Asekantsleri sõnul pole teemat Vene poolega siiski veel ühise läbirääkimislaua taga arutatud. ?Pigem on sellekohaseid mõtteid kuulda olnud võimukoridorides,? lausus Liiv.
Ta on varem öelnud, et Eestile kuulub küll pool hüdroelektrijaama tammist, kuid kuna jaam elektrit tootvate turbiinidega asub teisel pool jõge, ei saa Eesti enda vee kasutamisest elektrit.
Eesti kaalub ka, millised oleksid üldse Narva jõel elektritootmise võimalused. Töösse on kaasatud lisaks keskkonnaministeeriumile ka majandus- ning välisministeerium, samuti alternatiivenergeetika arenduskoda.
Juuli keskel peaks valmima keskkonnamõjude hindamise kokkuvõte, mis näitab, kas ja millistel tingimustel oleks elektri tootmine võimalik. ?Juttu on seni olnud 5-20 megavati tootmisest, mis on väike osa meie energiavajadusest,? lausus Liiv.
Praegu on aga Narva jõel asuva tammi omandiküsimused segased, kuna Venemaa peab rajatist tervenisti enda omaks.
Seotud lood

5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini