Vahe on selles, et erinevalt teistest riikidest, ei pea Eestis kasumilt maksu tasuma selle teenimise hetkel, vaid hiljem, selle jaotamisel.
Kuigi maksusumma arvutamise valem on keerulisem, on tegelik maksumäär endiselt 26. Kui võtta arvesse vana tulumaksuseaduse ajal kehtinud kõikvõimalikud soodustused, siis võib öelda, et efektiivne maksumäär on 2000. aasta tulumaksureformiga isegi tõusnud.
Seega ei ole nõndanimetatud ettevõtte tulumaks kusagile kadunud, vaid muutunud on selle põhimõtted. Kui ettevõtte tulumaksu ei oleks olemas, siis ei laekuks seda eelarvesse ju ühtegi krooni. Siiski on eelnimetatud maksu käesoleval aastal laekunud juba ligikaudu miljard krooni. Seda on enam kui näiteks laekunud tubakaaktsiisi, alkoholiaktsiisi või maamaksu. Ettepanekud maksustada edaspidi äriühingute kasumeid 13 või 15 maksumääraga ei tähenda järelikult täiendavaid maksulaekumisi, vaid ettepaneku tegijatelegi ootamatult hoopis riigieelarve tulude vähenemist, sest praegu on tegelik maksumäär 26.
Kuna kasumilt makstakse maks ära hiljem, siis on sisuliselt tegemist riigi poolt antava intressita laenuga. Intressid loodab riik tagasi teenida kaudselt, läbi täiendavatele investeeringute ja uute töökohtade.
Laenu andmist vastavalt raamatupidamise põhimõtetel kuluks ei loeta, sest laenuvõtjal jääb kohustus see kunagi tagasi maksta. Kui just tegemist ei ole lootusetu laenuga. Lootusetuks Eesti ettevõtjate tegevust vaevalt et keegi nimetada söandab.
Ivo Vanasaun on rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna otseste maksude talitsuse juhataja