PM: Pensioniiga ähvardab kerkida 65 aastani

Rahvastiku vananemine sunnib Eestit lähikümnendil tõenäoliselt kergitama pensioniea sarnaselt Euroopa Liidu riikidega 65 eluaastani.

?See oleks üks võlukepike, mis aitaks suurendada ka riiklikke pensione,? ütles rahandusministeeriumi pensioniekspert Kadi Oor Postimehele. ?On arutatud, et järgmine samm pensioniea tõstmisel võiks olla 65 aastani, arvestades, et praeguse kava kohaselt on eesmärgiks võetud 63 eluaastat.?

Oorni hinnangul võiks pensioniea kergitamine tulle kõne alla lähima kümne aasta jooksul. Sotsiaalministeeriumi nõuniku Pille Liimali sõnul on aga sellise ebapopulaarse otsuse langetamine tõenäolisem pärast 2016. aastat, kui naiste pensioniiga on võrdsustunud meeste omaga.

Liimal nentis, et samas pole võimatu ka pensioniea äkk-kergitamine nagu 2000. aastal Leedus. Ta kinnitas, et esialgu pole tööea pikendamist arutatud, kuid pensionäride ja töötajate suhtarvu halvenemist arvestades pole see riigipensionide vastuvõetava suuruse kindlustamiseks välistatud.

Praegu maksab Eestis ühele pensionärile pensioni 1,53 töötajat, kümne aasta pärast hakkab see suhtarv järjest halvenema. Kui pensioniiga jääb samaks ja tööealist elanikkonda ei lisandu, tuleb aastal 2050 iga maksumaksja kohta üks pensionär.

Rahvastikuteadlaste prognooside kohaselt võib üle 60-aastaste osa Eestis praeguselt 21,6 protsendilt lähiaastakümnetel tõusta isegi üle veerandi - kuni 27 protsendile.

Maailmapanga hinnangul pikeneb maailmas inimeste eluiga kümne aastaga keskmiselt aasta võrra. Samuti on viimasel kümnendil muutunud ka oodatav eluiga Eestis - see on kasvanud 69,7 aastalt 70,7 aastale.