• OMX Baltic−0,18%293,22
  • OMX Riga−0,74%909,31
  • OMX Tallinn−0,08%1 959,7
  • OMX Vilnius−0,21%1 231,27
  • S&P 500−0,1%6 600,35
  • DOW 300,57%46 018,32
  • Nasdaq −0,33%22 261,33
  • FTSE 1000,18%9 224,84
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,29
  • OMX Baltic−0,18%293,22
  • OMX Riga−0,74%909,31
  • OMX Tallinn−0,08%1 959,7
  • OMX Vilnius−0,21%1 231,27
  • S&P 500−0,1%6 600,35
  • DOW 300,57%46 018,32
  • Nasdaq −0,33%22 261,33
  • FTSE 1000,18%9 224,84
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,29
  • 30.09.02, 09:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Ärimees Veljo Ipitsale jäi kinnisvara alles

Kohtutäituri poolt reedel enampakkumisele pandud Tartu suurärimehe Veljo Ipitsa kinnisvara müük ebaõnnestus, sest ei laekunud ühtegi ostusoovi.
Kohtutäitur Rain Kalda pani reedel suulisele enampakkumisele ASi Salvest nõukogu esimehe Veljo Ipitsa Otepää külje all asuva 1,6 miljonit krooni maksva suvila ja 300 000 krooni maksva majaosa Tartus.
Veljo Ipits kinnitas aga, et uut enampakkumist ei tule. ?Ütleme, et osapooled on kompromissi leidnud,? rääkis Ipits Postimehele. ?Küsimus pole rahas, vaid põhimõttelises vaidluses selle üle, kas likvideerimisprotsessi ajal peab olema ettevõtte kreeditoriks suuraktsionär või kahe protsendi aktsiate omanik.?
Ipitsa-vastase nõude taga on möödunud aasta 19. oktoobril jõustunud Tartu ringkonnakohtu otsus, mis nõudis Veljo Ipitsalt Hüvitusfondi kasuks välja 1,73 miljonit krooni, millele lisandus 140 000 krooni riigilõivu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nimelt sõlmisid Hüvitusfond ja Ipits 1999. aasta juunis käenduslepingu, mille järgi Veljo Ipits kohustus oma varaga vastutama Hüvitusfondi poolt ASile WT Tärklisetööstus antud laenu eest.
AS WT Tärklisetööstus loodi 1999. aastal riigile kuulunud Painküla Tärklisetehase seadmete kasutamiseks. Ettevõtte äriplaan nägi ette tärklisetootmise käivitamist senisest kümme korda odavamalt. Projekti hakkasid rahastama Hansapank ja Hüvitusfond, kusjuures Hüvitusfondi omandusse oleks pidanud minema kaks kolmandikku tärklisetööstusest. Ipitsale kuulus alla kahe protsendi ettevõtte aktsiatest.
Paraku otsustas Hansapank lõpetada tärklisetööstusesse investeerimise.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele