PM: Teise pensionisambaga liitunud riigikogulased lõikavad lisakasu

Riigikogulaste pensionist ei võeta maha nelja teise sambasse lisanduvat palgaprotsenti. Tavainimene maksab teise samba pensionifondi kaks protsenti brutopalgast, millele riik lisab omalt poolt kaks korda sama palju. Riigi lisatava nelja protsendi võrra väheneb aga esimene pensionisammas ehk tulevane riigipension.

Riigikogulastel ja teistel eripensionäridel teise sambasse lisatud nelja palgaprotsenti kuskilt maha ei arvestata, sest nemad tulevikus riigipensioni ei saa. Seega saab endine rahvaasemik täies mahus kätte nii kõrge, ametipalgast kuni 75 protsendini ulatuva eripensioni kui ka arvestatava boonuse pensionifondi maksena, kirjutab Postimees.

Riigikogu liikmest endine sotsiaalminister ja kogumispensioni seaduse taganttõukaja Eiki Nestor nentis, et on kasutanud võimalust saada riigilt teise pensionisamba kogumisel lisatoetust nagu tema 19 kolleegigi.

?Otsisime sellele probleemile lahendust juba enne kogumispensionide seaduse vastuvõtmist, kuid ei leidnud,? nentis Nestor. ?Oma liitumisega tahtsin näidata hoopis poolehoidu uuele süsteemile.?

Keskmiselt 30 000kroonise kuupalgaga Riigikogu liikmele, kes liitub kogumispensioniga, peab riik aastas neljaprotsendiliste maksetena peale maksma 14 400 krooni.

Riigiametites on tööl veel tuhandeid potentsiaalseid tulevasi eripensionide saajaid.

?See on jabur,? leidis Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, kelle hinnangul pole Riigikogu liikmete töö nii eriline, et neile nii palju privileege anda.

?Esimest korda jääb järgmine aasta riigieelarve rahapuuduse tõttu miinustesse, kuid vähesed valitud võtavad sellelt vaeselt riigilt, mis veel vähegi võtta annab,? märkis Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp nördinult. ?Mida enam ma nendest erinevatest soodustustest kuulen, seda rohkem ma mõtlen: miks mina, loll, olen kümme aastat rabelenud eraettevõttes.?