EE: Viktor Kaasiku kübaratrikk maaga

Aastal 2000 jättis Riigikohus jõusse Harju maavalitsuse otsuse mitte tagastada Dorothea Lutherile Jõelähtme vallas Haapse külas asuvaid maaüksust Villa Strandhof.

See oli järeltulijate viimane luhtunud katse saada tagasi kunagise kuulsa mööblivabrikandi Martin Lutheri siia jäänud vara. Aastaid kestnud protsessimine endise suvekodu pärast lõppes lüüasaamisega, sest kohus leidis, et 1940. aasta vabatahtliku Saksamaale ümberasujana loobus Luther oma varast juba enne selle natsionaliseerimist.

Välismaalased tühjade pihkudega minema saadetud, asus Haapses tarmukalt tegutsema töösturi järglasi kaheksa aastat ja kõigis protsessides ebaõnnestunult esindanud vandeadvokaat Viktor Kaasik. Kuid seekord enda nimel. Kibekähku leidis tippadvokaat üles Marina Uusranna, kellele kuulus hunnitus rannapiirkonnas viimane maja, mille juurde polnud veel erastatud teenindusmaad.

Uusrannalt ostetud vana suvemaja oli küll inimestest hüljatud ning tulekahjust puretud, ent asus kohal, millega kaasnes kuldne võimalus - et Lutherite tagastamisnõue oli nüüd mängust väljas, sai Kaasik endale taotleda kogu selles piirkonnas vabaks jäänud maad. 'See, kuidas ta leidis selle maa peal üles ainsa erastamata hoone omaniku, on tema asi,' ei spekuleeri Jõelähtme abivallavanem Ülo Laanemets pikalt. 'Edasi läks kõik juba loogilist rada pidi.'