Millist tüüpi ELiga oleks kasulik ühineda?

Saksamaa kantsler Gerhard Schröder taotleb EL institutsioonide senisest suuremat rolli üle-Euroopaliste probleemide lahendamisel. Institutsioonide osa peaks suurenema immigratsiooni, politseikoostöö, sotsiaalpoliitika ja ka maksustamise küsimustes. Väiksem peaks roll olema põllumajandus- ja regionaalpoliitika kujundamisel. Selle ettepaneku taga on vajadus EL eelarves kulud ümberstruktureerida.

Seevastu prantsuse liidrid kritiseerivad Schröderi kava, sest nad ei taha loobuda EL ühtsest põllumajanduspoliitikast.

Tuginedes demokraatia vähesuse ja valitsustevahelise koostöö nõrkuse argumentidele on välja pakutud ideid Euroopa parlamendi ja komisjoni tugevdamiseks üle-Euroopaliste otsuste tegemisel. Sakslaste plaani kohaselt peaks rahvusriikide ministritest koosnev nõukogu kujunema Euroopa parlamendi teiseks kojaks. Komisjoni presidendi peaks valima Euroopa parlament nii nagu rahvusriikides valitakse peaministrit. On tehtud isegi ettepanekuid Euroopa valitsuse moodustamiseks ja Euroopa presidendi otsevalimiseks, EL liikmesriikide ühiste diplomaatiliste esinduste ning piirikaitseüksuste moodustamiseks. Föderaalse Euroopa moodustamise vastu on eelkõige Suurbritannia, Taani ja Rootsi, aga ka Iirimaa, Austria, Itaalia. Samas rõhutatakse vajadust rahvusriikide tõhusama koostöö järele valitsustevahelise koostöö kaudu.

Mitmed tulevikudebati võtmeisikud on väitnud, et Euroopa Liidu tulevikukonvendi tegevuse eesmärgiks on Euroopa põhiseaduse koostamine. Eesti seisukohad piirduvad senini peamiselt endise välisministri Toomas Hendrik Ilvese kõnega. Ta oli üks esimesi, kes toetas föderaalse Euroopa Liidu kujundamist. Paraku pole Eestis senini tõsiselt analüüsitud, millist tüüpi ELiga oleks Eestil kasulik liituda ja millistes sfäärides on Eesti valmis aktsepteerima Euroopa seadusandlust. Eesti peaks olema huvitatud, et tulevikukonvendi otsuste poliitiline kaal oleks võimalikult väike, et 2004. a tööd alustaval ELi liikmesriikide valitsustevahelisel konverentsil oleksid võimalikult vabad käed õiguslikult siduvate otsuste tegemiseks. Tõenäoliselt Eesti rahvas ei toeta föderatiivse EL kujunemist ja seetõttu pole Eestil praegu tark osaleda debatis föderatiivse EL ülesehituse teemadel.

Analoogiline võiks olla seisukoht suhtumises koostatava EL põhiseaduse kohta. Eesti ei peaks osalema EL põhiseaduse koostamise küsimustes vähemalt seni, kuni Eesti enda põhiseadust pole muudetud nii, et Eesti saaks euroliiduga ühineda. Lisaks on EL põhiõiguste hartas punkte, mida Eestil praeguse seadusandluse raames pole võimalik aktsepteerida.

Eesti võiks toetada Euroopa komisjoni pädevuste laiendamist üksnes valdkondades, millega Eesti ei tuleks iseseisvalt toime või kui see kaitseb Eestit suurte riikide diktaadi eest.

Tõeline demokraatia saab valdavas osas Euroopas eksisteerida üksnes rahvusriigi tasandil, sest Euroopas pole ühtset rahvast ja keelt, elektoraati ja avalikku arvamust nagu näiteks USAs. EL idasuunaline laienemine vähendab Lääne-Euroopa kollektiivset identiteeti veelgi. Seega on põhjust isegi väita, et Euroopa tulevikukonvent on ?surnult sündinud vasikas?, mille matmisega teatud põhjustel venitatakse.