Millist tüüpi ELiga oleks kasulik ühineda?

Mitmed tulevikudebati võtmeisikud on väitnud, et Euroopa Liidu tulevikukonvendi tegevuse eesmärgiks on Euroopa põhiseaduse koostamine. Eesti seisukohad piirduvad senini peamiselt endise välisministri Toomas Hendrik Ilvese kõnega. Ta oli üks esimesi, kes toetas föderaalse Euroopa Liidu kujundamist. Paraku pole Eestis senini tõsiselt analüüsitud, millist tüüpi ELiga oleks Eestil kasulik liituda ja millistes sfäärides on Eesti valmis aktsepteerima Euroopa seadusandlust. Eesti peaks olema huvitatud, et tulevikukonvendi otsuste poliitiline kaal oleks võimalikult väike, et 2004. a tööd alustaval ELi liikmesriikide valitsustevahelisel konverentsil oleksid võimalikult vabad käed õiguslikult siduvate otsuste tegemiseks. Tõenäoliselt Eesti rahvas ei toeta föderatiivse EL kujunemist ja seetõttu pole Eestil praegu tark osaleda debatis föderatiivse EL ülesehituse teemadel.

Analoogiline võiks olla seisukoht suhtumises koostatava EL põhiseaduse kohta. Eesti ei peaks osalema EL põhiseaduse koostamise küsimustes vähemalt seni, kuni Eesti enda põhiseadust pole muudetud nii, et Eesti saaks euroliiduga ühineda. Lisaks on EL põhiõiguste hartas punkte, mida Eestil praeguse seadusandluse raames pole võimalik aktsepteerida.

Eesti võiks toetada Euroopa komisjoni pädevuste laiendamist üksnes valdkondades, millega Eesti ei tuleks iseseisvalt toime või kui see kaitseb Eestit suurte riikide diktaadi eest.

Tõeline demokraatia saab valdavas osas Euroopas eksisteerida üksnes rahvusriigi tasandil, sest Euroopas pole ühtset rahvast ja keelt, elektoraati ja avalikku arvamust nagu näiteks USAs. EL idasuunaline laienemine vähendab Lääne-Euroopa kollektiivset identiteeti veelgi. Seega on põhjust isegi väita, et Euroopa tulevikukonvent on ?surnult sündinud vasikas?, mille matmisega teatud põhjustel venitatakse.