Kaksikliidu soov jätta president riigikaitse korraldamisel võimuta ja allutada sõjavägi täielikult valitsusele tekitab vastuseisu Kadriorus.
Põhiseaduskomisjon võttis eile Riigikogu selle nädala päevakorrast välja eelnõu, mis kärbib presidendi otsevalimiste kehtestamise kõrval oluliselt riigipea rolli riigikaitse kõrgeima juhina, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Põhjus on see, et president tahab kohtuda põhiseaduskomisjoniga, et neid teemasid arutada. Leidsime, et mõistlik on presidendi seisukohad ära kuulata,? ütles komisjoni esimees Indrek Meelak.
Presidendi kantselei ei toeta tema sõnul ettepanekuid, mis piiravad riigipea võimu riigikaitselistes küsimustes. ?Kellelegi ei meeldi, kui tema võimu, kasvõi formaalset, vähendatakse,? lausus keskerakondlane Meelak.
Artikkel jätkub pärast reklaami
President Arnold Rüütel kohtub põhiseaduskomisjoniga 22. oktoobril.
39 saadiku algatatud presidendi otsevalimise eelnõu oli eile jutuks ka riigikaitsekomisjonis. Arutelu algatas komisjoni esimees ja Rahvaliidu üks juhtpoliitikuid Tiit Tammsaar, kes viitas presidendi kantselei soovile.
Tammsaare sõnul on ta sügavalt veendunud, et eelnõu kätkeb endas ohtu demokraatiale. ?Kujutagem näiteks ette situatsiooni, et valimised võidab üks partei, kes saab kogu kaitseväe enda kontrolli alla,? lausus Tammsaar. ?Küsimus on eriti sensitiivne, sest tegu on relvadega.?
Meelak nimetas selliseid väiteid lapsejutuks. ?Mina näen tunduvalt suuremaid ohtusid selles, kui otsevalitud president on väga suure võimuga,? ütles ta. ?Pole välistatud, et Eesti presidendiks saab selline isik, nagu Prantsusmaal on Le Pen ja Austrias Haider. Vaatame või Valgevenet või sedasama Ukrainat, kus meie president praegu on.?