• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liidrid peaksid käituma sarnaselt võõrustajaga

    Erik Samel (ES): Mida peab tavaline ärimees teadma kaosest?
    Margaret Wheatley (MW): Kaos iseloomustab väga hästi tänapäeva elu. Seega tavaline ärimees, kellel on 10 alluvat, võib ootamatult leida, et kogu tema äri liigub kaose suunas sündmuse tõttu, mille üle temal pole mingit kontrolli. Kui ta juhib näiteks suvituskohta mere ääres ja meri reostub ootamatult naftaga, siis võib kogu tema äri lõppeda.
    Minu jaoks on see kaootilisel ajal töötamise kirjeldus. Paljud ameeriklased õppisid seda väga valuliselt pärast 11. septembrit, kui reisimine lihtsalt lõppes mitmeks kuuks. Isegi paljud suurlinna taksojuhid kaotasid oma töö, kuigi nad võisid arvata, et ei pea kaosest midagi teadma. Nad ju omasid pidevat tööd, pidid ärkama igal hommikul ja tööle minema. Äkki aga ei tulnud keegi nende linna ja taksojuhid olid mõjutatud sündmustest, mille üle neil ei olnud mingit kontrolli.
    Minu jaoks tähendab kaos seda, et tuleb olla valmis sündmusteks, mille üle meil puudub kontroll ja mis võivad meid otseselt mõjutada.
    ES: Kuidas me saame sellisteks sündmusteks valmis olla?
    MW: Mõnel juhul ei saa valmis olla. Väikeettevõtjal on väga raske finantspoole pealt kaoseks valmistuda. Kaoseks saab aga valmistuda heade suhete kaudu oma töötajatega. Kui asjad lähevad väga halvasti, siis juht vähemalt teab, kellega ja kuidas rääkida, et mõelda, mida edasi teha.
    Kui olukord on kaootiline, siis on vaja tavapärasest enam mõttetööd ja intelligentsust. Juht peab mõtlema mitte vaid endast kui bossist, vaid alluvatest, kes tunnevad juhist paremini kliente, linna jne. Kui olukord on väga ebakindel, siis on vaja toetuda mitme inimese arukusele, mitte vaid ühe omale.
    ES: Siis on vaja ka uut tüüpi liidreid, mitte kangelase tüüpi liidreid.
    MW: Kangelase tüüpi liidrite asemele on vaja võõrustaja tüüpi (ingl host) liidreid. Selle all ma mõtlen isikut, kellel on oskused koguda inimesed kokku ja nad kaasata, kasutades teiste inimeste arukust.
    ES: See on mulle uus termin: liider-võõrustaja.
    MW: See on väga uus termin igaühe jaoks, seetõttu ma seda kasutangi. Termini andis mulle üks Taani kolleeg. Võõrustaja tüüpi liider peaks olema oma töötajate suhtes sama vastuvõtlik ja huvitundev kui peokülaliste suhtes.
    Enamik liidreid pole sügavalt huvitatud inimestest, kes nende alluvuses töötavad. Nad ei näe alluvaid kui oma suurimat lootust, oma suurimat ressurssi. Inimesi nähakse kui suurt probleemi.
    ES: Kas võõrustaja tüüpi liider saab töötada koos alluvatega, kes on harjunud vana tüüpi juhtimisega?
    MW: Töötajad peavad samuti muutuma. See oleneb paljuski ka töötajate vanusest. Noored töötajad ei taha, et neid koheldakse nii, nagu vanemad kolleegid tahavad, et neid, st vanemaid, koheldaks. Ma ei usu, et organisatsiooni saab edukalt juhtida, kasutades kangelase tüübi mudelit. Nii nagu vajavad muutumist liidrid, vajavad seda ka vanemad töötajad. See on võimalik.
    Olen näinud, kuidas 30 aastat vana tüüpi juhtimise all töötanud inimesed (kes tahtsid vaid kindlustunnet ja tööd ning ei tahtnud mõelda) on muutunud. Nad on muutunud oluliselt: neist on saanud loovad, huvi tundvad, kogu organisatsiooni tegevusse haaratud inimesed, kes ei tegele vaid oma konkreetse tööga.
    Sellise muutuse teeb võimalikuks asjaolu, et enamik inimesi on palju loovamad, kui nad ise või nende boss seda arvavad. Olen seda väga palju näinud näiteks sellises kommunistlikust süsteemist tulnud riigis kui Horvaatia, kus ma olen rohkem töötanud kui teistes endistes kommunistlikes riikides.
    ES: Kas soov muutuda peab tulema töötajalt või liidrilt?
    MW: Töötaja peab samuti kui liider mõistma, et vana moodi enam tegutseda ei saa, sest maailm nõuab meilt uut moodi tegutsemist. Ma ei arva, et meil on valikut. Töötaja võib küll arvata, et ta võib keelduda kogu organisatsiooniga kaasa mõtlemast ja selle arendamisest. Et ta tahab vaid teha oma tööd. Sellel arvamusel võib olla, kuid siis võib juhtuda miski, mis lihtsalt sunnib muutuma. Siin tulebki mängu kaos: kaos sunnib meid muutuma, mitte meie ise.
    Tänapäeva reaalsus on minu jaoks, et maailm on ka edaspidi väga ebakindel, see muutub kogu aeg ning need muutuste tuuled sunnivad ka meid muutuma. Ma arvan, et me puutume kokku järjest enam selliste probleemidega, mida me ei suuda lahendada. Olen huvitatud inimeste ettevalmistamisest eluks sellises maailmas, mis praegu eksisteerib. See pole stabiilne maailm, kus saab teha otsuse ja siis rahulikult tööd teha. Enamik inimesi arvab, et maailm on senini turvaline koht, kus saab endisel moel tööd teha, kuid see pole enam nii.
    ES: Inimesed ei taha näha, et maailm on muutunud.
    MW: Keegi ei taha seda näha. Mida kauem me seda eitame, seda rohkem reaalsus meid raputab. Kõige paremini paistab see välja minu kodumaal, Ameerika Ühendriikides.
    ES: Kui ma olen õigesti aru saanud, siis olete te kapitalismi suhtes sama kriitiline kui Charles Handy (vt maikuu Juhtimine, lk 4?7)?
    MW: Arvan, et olen isegi veel kriitilisem.
    ES: Mis oleks siis parem kui kapitalism?
    MW: See pole õige küsimuse asetus. Ma arvan, et kui praegune kapitalism on parim, milleks me võimelised oleme, siis võime tuleviku kohe ära unustada. Kapitalismi praegune vorm on erinev kapitalismist, mis oli mõned aastad tagasi. Üks tuntud Lõuna-Ameerika kirjanik kutsub praegust kapitalismi globaalseks kapitalismiks, et eristada seda varasemast kapitalismist.
    Globaalne kapitalism on väga destruktiivne, tootes tohutut rikkust, luues hiiglaslikku erinevust rikaste ja vaeste vahel. Isegi USAs me näeme, et üha rohkem ja rohkem raha liigub üha vähematesse kätesse.
    Kogu maailma ressursse kasutatakse väga väikese osa inimeste hüvanguks. See ei saa nii jätkuda. See ei baseeru põhimõtetele, mille järgi loodus on elu organiseerinud. Kui analüüsida globaalset kapitalismi teaduslikust vaatevinklist, siis võib öelda, et see viib hävingule.
    Mina tahaks arendada diskussiooni, mis oli aktuaalne 1990ndate aastate alguse Euroopas, kui räägiti inimnäoga kapitalismist. Selles võetakse arvesse nii kasum, inimesed kui ka keskkond. Me võiksime praegu olla palju loovamad selles osas, mida me oluliseks peame. Näiteks kuidas paremini kasutada maavarasid. Või mis mõju avaldab inimestele see, kuidas firmasid juhitakse.
    Siin võiks kasutada inimeste suurt loovust ja mitte piirduda ütlemisega, et kapitalism on parem kui sotsialism. Loomulikult on see parem kui sotsialism või kommunism, aga kapitalismi praegune vorm on minu arvates inimhingele sama destruktiivne kui oli kommunism. Kuigi me kutsume seda endiselt kapitalismiks, me ei vaata, et see on muutunud.
    Enamikul ameeriklastest pole samuti aimu, et kapitalism on muutunud.
    ES: Lihtsalt arvatakse, et see on kapitalism.
    MW: Jah, ja seetõttu on see hea, ja meie võitsime. Aga kapitalism muutunud pärast seda, kui me võitsime.
    ES: Tulles USAst Eesti juurde, siis kuidas peaks Eesti ärimees praegu tegutsema?
    MW: Eesti ärimees ei peaks võtma eeskuju USA ärimeestest. Euroopa ärimõtlemine on veidi parem.
    ES: Kui rääkida firmade tegutsemisest kaose olukorras, siis kas internetifirmad ei ole näide firmadest, kes püüdsid tegutseda uut moodi, mitte tehes pikaajalisi plaane jne? Aga ikkagi kukkus suur osa neist kokku.
    MW: Siin pole küsimus pika- või lühiajalisest plaanist, strateegia olemasolust jne. Minu jaoks on see küsimus selles, et kas äri arendades enda käest üldse küsitakse, kuidas oleks äri püsiv, kuidas tegutseda õiglaselt, kuidas kohelda inimesi. Siin tuleb jälle mängu inimnäolise kapitalismi teema. Muuseas, praeguses maailmas ei saagi teha viie aasta strateegilist plaani. USA parimad ja vanimad firmad ei tea, kuidas praeguses olukorras plaane teha.
    Internetifirmade ebaõnnestumine oli minu arvates paljuski põhjustatud ameeriklaste ahnusest. Olen mõne dot.com-firma juhiga koostööd teinud. Nad olid surve all kasvada suureks, teenida palju raha. See surve ei tulnud firmadest, vaid inimestest, kes tahtsid internetifirmade abil palju raha teenida.
    Ma ei arva, et teame kogu tõde sellest ?internetiajast?, aga äri alused olid valed. Euroopas ja eriti Skandinaavia maades on palju väga häid firmasid, kes tõesti teavad, kuidas arendada äri, mis on vastutustundeline inimeste, keskkonna ja kasumi suhtes.
    Need ettevõtted on Eesti firmade õpetajad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Siim Tammer: hunt börsinahas – miks börsitehinguid iseendaga tasub vältida
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Laulja Lauri Liiv: loodan, et enam kunagi ei pea suvaliselt valitud korteriomanikud kohtus kogu maja eest vastutama
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.