Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kallame solgi tänavale?

    Omapärane on vaadata kisa-kära, mis käib Tartu vangla ja selle esialgsest kaks korda suurema võimaliku asustamise ümber. Vanglaid ja prügilaid ei taha oma kodu juurde keegi. Mõni üksik realist märgib, et hunt kodu ümbert ei murra ja vangla toob piirkonda juurde töökohti ja raha.
    Pätid ja rotid ajavad ausatel ja pestud inimestel hirmu nahka. Kuid see ei meeldi ka kellelegi, kui pätid vabalt ringi liiguvad. ?Pange vangi!? on tavapärane suhtumine. Ja ega vist keegi meist kujuta ette ka seda, et solk lihtsalt aknast välja kallatakse nagu keskajal. Ometigi, kui vanglate ja prügilate rajamisel usaldada avalikku arvamust, ei oleks maailma 200 riigist mitte üheski ühtegi sobivat kohta, kuhu ehitada vangla või rajada prügila. Eesti ei ole erand.
    Eesti on saanud erinevate Euroopa Liidu programmide kaudu miljoneid kroone selleks, et tagada puhas elukeskkond. Jäätmekäitlusprobleemide lahendamine on lääne tarbimisühiskonna jätkusuutlikkuse võtmeküsimus. Jäätmete hulk kasvab pidevalt ja keskkonnaohutusele tuleb mõelda järjest rohkem. Osad probleemid on riikide sisesed, kuid jäätmekäitluse ja keskkonnaohutusega seonduv ületab riigipiire. Nõukogude ajal elati keskkonna arvelt, kuid integreeruvas Euroopas ei ole selline elustiil moes. Euroopa ei raiska Eesti keskkonnaohutusse investeerides mitte oma maksumaksjate raha, vaid püüab rajada piirkindlustust.
    Võitlus prügiga on olnud keeruline. Kas prügi taaskasutada, põletada, maha matta või lihtsalt metsa alla visata? Taaskasutamine on kõige kallim, metsa alla viskamine ei maksa midagi. Kaasaegne keskkonnasäästlik jäätmekäitlus tunnistab maksimaalse mõistliku taaskasutamise järel eelkõige põletamist ja maha matmist ehk ladestamist. Eeltingimuseks on prügi põhjalik sorteerimine. Jäätmete keskkonnasõbralikuks muutmisel on neli viisi (vt kõrval olevat tabelit).
    Trendiks on kõige võimaliku teisele kasutusringile saatmine. Korduvkasutamine on kõige keskkonnasõbralikum jäätmekäitluse viis. Soomes taaskasutatakse 40 jäätmetest. Rootsis on see näitaja koguni kuni 70, kuna Rootsis põletatakse olmejäätmeid, Soomes mitte. Keskkonnaministeeriumi andmetel on Eestis taaskasutamise tase 14 jäätmetest. Kaldun arvama, et see tase on tegelikult isegi ca 5. Materjali taaskasutamise puhul on kuluefektiivsuse küsimus valusam. Põhjus on selles, et taaskasutamine eeldab sorteerimist, mis toob kaasa kulusid. Keskkonda säästva arengu tagamiseks liigub aga enamik arenenud riike just selles suunas, kehtestades erinevaid pakendiaktsiise jms.
    Taanis oli 20 aastat tagasi taaskasutamise ja ladestamise-põletamise suhe 20:80. Täna on numbrid vastupidi. Taanlased põletavad palju ja toodavad sellest energiat. Kuid ka põletamisel tekib põletatud jäätmetest ca 25 tuhka, mis tuleb ladestada. Põletamisel on probleemiks, kuidas saada maksimaalselt kvaliteetset prügi. Ikka viskab keegi paberi jaoks mõeldud konteinerisse mõne aku või patareid. See on täpselt samuti Rootsis, kuigi võiksime eeldada, et seal on arengutase kõrgem.
    Olmejäätmete põletamisel põhineva energiatootmistehase maksumus on 1 miljard krooni, mille maksumusest umbes 500 miljonit krooni moodustavad puhastusseadmed. Kulu puhastusseadmetele on tingitud keskkonnaohtlike jäätmete sattumisest põletatavate olmejäätmete hulka. Analoogse soojajaama rajamine tuleb kindlasti ka Eestis kõne alla, kuid selleks peab muutuma riiklik keskkonnapoliitika sellise jäätmekäitluse viisi suhtes soosivaks.
    Küsimusele, kas prügi, mida ei saa korduvkasutada, tuleks põletada või ladestada, ei ole ühest vastust. Kindlasti sõltub see erinevatest teguritest ja seadusandlikust regulatsioonist. Juhul, kui riik või kohalik omavalitus peab keskkonda säästvat arengut prioriteetseks, kasutab ta selleks riikliku sundi, et jäätmekäitlus toimiks võimalikult keskkonnasäästlikult. Samas ei pruugi võimalikult keskkonnasäästlik jäätmekäitlus olla kõige odavam ja enamasti ei olegi. Eesti tänane valik on, mitu sammu me keskajast kaugemale liigume. Iga samm toob kaasa uusi kulusid ja kasvatab lõpptarbija prügiarvet, kuid rotid ja katku ajab kaugemale ja kaugemale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
On prominendi enda teha, et ta vale laulu sisse ei satuks
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturgude ralli ei jaksanud leida jätku
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
NBA lubab pensionifondidel klubide omanikeks olla
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: kuidas vastata, kui küsitakse raha?
Jõulukuu esimeses Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägivad ettevõtja Oleg Gross ja vandeadvokaat Küllike Namm heategevusest ning enda põhimõtetest annetamisel.
Jõulukuu esimeses Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägivad ettevõtja Oleg Gross ja vandeadvokaat Küllike Namm heategevusest ning enda põhimõtetest annetamisel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.