Maa hinna kiire tõusu ootused on ülepaisutatud

Eesti euroekspertide arvates tõuseb põllumajandusliku maa hind Euroopa Liitu astudes nelja aastaga viis korda, selgub eilses Postimehes ilmunud analüüsi lugedes.

Äripäeva toimetus ei pea nii suurt hinnatõusu realistlikuks. Niisuguse kasvutempo saavutamiseks peab iga-aastane maa hinna tõus olema keskeltläbi 50.

On tõsi, et praegu võib maad ikka veel uskumatult odavalt kokku osta ? alla krooni ruutmeeter ?, mistõttu niisugune olukord ei tarvitse enam kaua kesta. Kuid maa ei ole alati põllumajandusmaa, vaid võib olla näiteks soomaa ja selle odavus sõltub väga tugevasti piirkonnast.

Paremad maatükid on suurema hinnatõusu juba ära teinud, mistõttu edasine kasv jääb aeglasemaks. Paremad maatükid on mereäärsed alad ja need, mille otstarbe saab ümber kujundada näiteks elamumaaks. Rajades sinna kommunikatsioonid ja liigendades maa elamukruntideks, saab küsida juba vähemalt 200 krooni ruutmeetri eest.

Puhtalt põllu- ja metsamaa hind ei saa tõusta oluliselt kiiremini, kui tõuseb niisuguse maa tootlikkus. Puud ei hakka viis korda kiiremini kasvama, samuti ei tõuse puidu hinnad sedavõrd kiiresti, jäädes sõltuma ikkagi maailmaturust. Ei ole ette näha, et põllumajanduse osa hakkab Eesti sisemajanduse koguproduktis kasvama, kuigi Euroopa Liidu abiraha saabudes võib põllumajandusega tegelevate talunike arv suureneda. ELi abiraha, mis on algul vaid 25 vanade liikmesriikide tasemest, võib osutuda Eesti tingimustes piisavalt suureks, et tagada moodus äraelamiseks. Sel põhjusel võib nõudlus põllumajandusmaa järele suureneda. Kuid reaalset lisaväärtust, erinevalt toetuste peal elamisest, hakkab andma alles tõsine majapidamine, millel on vähemalt 50 hektarit maad. Seda näitab Euroopa kogemus.

Euroekspertide ülioptimistlik hinnaprognoos võibki olla mõeldud mee moka peale määrimiseks nendele, keda ei rahulda ELi abiraha tase ja kes on seetõttu liitumise vastu. Vastu on antud hüpoteetiline präänik hinnatõusu näol. Järsu hinnatõusu vastu räägib veel see, et eelisõigusega maa erastajad viivitavad tavaliselt viimase tähtajani, et pääseda maamaksu tasumisest. Kui aga tähtaeg kukub ja korraga tuleb eraomandusse suur hulk maad, siis võib maa pakkumine suureneda ja hind seepärast langeda. Kes maad sihipäraselt ei kasuta ? söötis maad võib Eestis ringi sõites palju näha ?, see mõtleb ilmselt maa müümisele, kuna maamaksu tuleb kogu aeg maksta.

Praegu Riigikogus olev valitsuse eelnõu maamüügi kitsendamisest ainult eriharidusega või kolmeaastase praktilise töökogemusega inimestele ei aita samuti maa hinnatõusule kaasa. Antud piirang moonutab hinda alanemise suunas, samas loob pinnase korruptsiooniks. Tõsi, eelnõus suurenes maa ostusuuruse piirnorm: igaüks võib osta kuni 10 ha maad (enne 2 ha). Ent maa hind võib tõusta mõne alternatiivse tootmisvõimaluse, näiteks tuuleparkide rajamise najal ? Virtsus kolm elektrituulikut juba pöörlevad.