• OMX Baltic0,24%300,74
  • OMX Riga0,06%893,54
  • OMX Tallinn0,18%2 072,49
  • OMX Vilnius0,25%1 205,44
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,24%8 801,88
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic0,24%300,74
  • OMX Riga0,06%893,54
  • OMX Tallinn0,18%2 072,49
  • OMX Vilnius0,25%1 205,44
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,24%8 801,88
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 05.11.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahvaliit seadusevastast sponsorraha ei tagasta

Rahvaliidu liige Tiit Tammsaar ütles, et Rahvaliit ei ole tema firmale Kaiu LT 60 000 krooni suurust toetusraha tagasi maksnud. ?See toetusraha on seadusega vastuolus küll, aga ootame hetkel, kuidas uue erakonnaseaduse menetlemine kulgeb,? lausus ta.
Kaiu LT poolt Rahvaliidule makstud toetus on ka riigikontrolör Jüri Kõrge varasemate ütluste kohaselt otseselt seadusega vastuolus, sest seadus keelab viimasel kahel aastal ükskõik millist riigi toetust saanud ettevõttel erakondadele annetusi teha. Kuigi erakonnaseadus mingisugust karistust praegu ette ei näe, tuleb Kõrge sõnul raha kindlasti tagasi maksta.
Tiit Tammsaar selgitas, et praegune erakonnaseaduse sõnastus viib absurdini. Nii ei saaks ükski riigilt toetust saanud ettevõte erakonda spondeerida, ükskõik millise fondi või asutuse kaudu seda tehtud on ? Maaelu Arendamise Sihtasutus, Kultuurkapital, Turismiagentuur vms. ?Kordan veel, et põhimõtteliselt ei tohiks ju siis erakonda toetada ka praamiga Saaremaal käinu, sest ta on saanud riigi dotatsiooni,? rääkis Tammsaar. Ka justiitsminister ütles Riigikogus, et see seadus on jabur, märkis ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riigikogu stenogrammides minister Märt Raski otseselt sellist hinnangut erakonnaseadusele ei ole. Rask väidab seal, et kuni erakonnad ei ole riigieelarvest rahastatavad, jätkuvad vaidlused ettevõtete poolt rahastamise seaduslikkuse teemal. Rask küll väitis, et vaidlus selle üle, kas konkreetsel juhul on tegemist firma toetusega, kes on saanud riigieelarvest mingit toetust, viib selleni, et tudeng, kellele makstakse toimetulekutoetust, ilmselt ei tohiks erakonda toetada. Kuid lisas samas: ?Ma võib-olla utreerin seda, aga põhimõtteliselt kõik need püüdlused erakondade rahastamise skeemi väga keeruliseks ajada, väga detailselt reguleerida viivad selleni, et varem või hiljem eksivad kõik poliitilised parteid selle vastu. Kui ei suudeta kokku leppida põhiprintsiipides, siis mingi õiguslik regulatsioon ja tagantjärele selle regulatsiooni alusel süüdlase selgitamine ei vii asja edasi.?
Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõuniku Ülle Madise sõnul ei ole erakonnaseaduse punkti selline äärmuslik käsitlemine põhjendatud, sest silmas on peetud eelkõige suuremaid toetusi kui praamipilet.
Riigikogu liikme Küllo Arjaka sõnul täna erakonnaseaduse muudatusi Riigikogus vastu ei võeta ning parandusettepanekute esitamiseks peatatakse teine lugemine. Milliste ettepanekutega konkreetselt välja tullakse, Arjakas veel öelda ei osanud. ?See teema vajab põhjalikumat arutelu,? märkis ta. ?Kui aga lugeda praeguse seaduse vastuvõtmise ajast pärinevaid stenogramme, siis tuleb sealt küll väga selgelt välja ühene arusaam, et selline toetust saanud ettevõte, nagu on Kaiu LT, ei tohiks erakonda toetada,? lausus ta.
Valimiskomisjoni esimees Mihkel Pilving ütles, et neil puudub võimalus erakondade seaduserikkumistesse sekkuda. Seaduse kohta ei saa aga Pilvingu sõnul nii öelda, et rikkusin küll, aga kuna seadus on ebaõiglane, siis viga ei paranda. ?Mina ei poolda seaduserikkumist,? lausus ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele