18. november 2002 kell 22:00

Kes vajab veebimajutust?

Veebimajutusteenus sobib firmadele, kes uuendavad tihti kodulehel asuvaid materjale, kasutavad veebi turundusalaste pakkumiste esitamiseks ja klientidega suhtlemiseks ega soovi ise IT-lahendusi hallata.

Tänapäeval on igal enesest lugu pidaval firmal oma veebileht. Sõltuvalt firmajuhist või veebi eest hooldajast on erinev veebis oleva informatsiooni hulk. Seal võivad olla ainult ettevõtte kontaktandmed, aga ka töötajate kontaktandmed koos piltidega, teenuste ja toodete tutvustused ja hinnad, firma asukoha kaart jms. Uuenduslikumad ja kliendisuhtlust hindavad firmad on partnerite jaoks lisanud oma veebi ka ekstraneti. See on äripartneritele suunatud veebileht, kuhu pääseb kasutajatunnuse ja salasõna sisestamisega ning kus saab tutvuda näiteks hinnakirjaga, samuti tellida tooteid ja teenuseid. Mõnedes firmades on ka oma töötajatele suunatud intranet, kus jagatakse firma personalile vajalikku infot. Mida rohkem infot veebis pakutakse, seda kasulikum on see firmale. Kui ikka firma veebilehtede abil suudetakse ära teha näiteks ettevalmistav osa firma äritehingutest, siis jääb töötajatel rohkem aega muuks kasulikuks tegevuseks.

Kui veebis on infot vähe ja ka külastajaid napib, siis võib hoida veebi kas või firma serveris. Kuid kui firmajuht peab veebi piisavalt mõjukaks kommunikatsioonikanaliks ? uuendab tihti veebis olevaid materjale, lisab pidevalt tutvustavaid materjale, kasutab veebi turunduslike pakkumiste esitamiseks, siis kasvab tõenäoliselt ka firma veebikülgede külastatavus ning tasub mõelda veebi paigutamise peale veebimajutusteenuse (inglise keeles hosting) pakkuja serverisse.

Paraku valitseb Eesti firmades veel selline olukord, et väiksemad firmad üritavad oma IT-lahendusi ise hallata. Seni, kuni lahendused on väikesed ja ollakse veendunud, et lähematel aastatel pole vajadust IT-protsesse laiendada, on isetegemine teatud eeldustel isegi odavam kui selle teenuse sisseostmine. Kui aga firma areneb ja laieneb, seistakse ühel hetkel olukorras, kus seniseid lahendusi puht füüsiliselt enam kasutada ei saa, kuid samas ei pruugi olla finantsilisi vahendeid, et uusi lahendusi hankida ja olemasoleva süsteemiga integreerida. Sellepärast tasubki varakult mõelda selle peale, kas kasutatavat lahendust on hiljem võimalik kiirelt ja väheste vahenditega laiendada.

Veebimajutuse puhul pole info pakkujal (ehk firma omanikul) vaja soetada ei servereid ega kallihinnalisi tarkvaralitsentse. Ettevõtte veebilehti majutab ja serveerib teenusepakkuja kiire internetiühendusega server, mis asub väljaspool firma kohtvõrke. Nii kasvab automaatselt ka firmasisese kohtvõrgu turvalisus ja läbilaskevõime. Seda ennekõike tänu asjaolule, et avaliku veebi külastajaid ei pea lubama firmavõrku, samas info on nüüd teenusepakkuja poolt hooldatud ja kaitstud.

Suurematelt veebimajutusteenuse pakkujatelt saate ka sobiva e-posti lahenduse, mille arendamisega te ise enam vaeva nägema ei pea. Üldjuhul asuvad e-posti aadressid samas domeenis, kus asub ka firma veebilehekülg.

Näiteks kiirelt leviv püsiühendusteenus ADSL ei ole sugugi sobiv tehnoloogia veebiserveri ühendamiseks. See tuleneb otseselt ADSLis kasutatavast tehnoloogiast, kus info liigub asümmeetriliselt ? firma enda töötajad pääsevad veebis olevale infole kiiresti ligi, kuid firma serverist info tõmbajad saavad seda infot palju aeglasemalt.

Kui firma töötaja kurdab, et ADSL-ühendus on liialt aeglane, siis võib põhjus peituda mitte ühenduse aegluses, vaid selles, et firma serverit kasutatakse ka info pakkumiseks oma klientidele, koormates sellega ADSLi väljuva kanali üle.

Autor: Marko Kõiv

Hetkel kuum