Kokku kerkib lähiaastatel 15 maja 200?250 madalamasse hinnaklassi kuuluva korteriga, mille naabrusesse lisandub kaks ülikoolile kuuluvat spordirajatist. ?Kinnisvaraarendajaks me ei hakka,? ütles TTÜ haldusprorektor Peep Joonas. ?Kõne all on olnud koostöö arendajaga või hoonestusõiguse seadmine. Kuid maa müüki me kindlasti ei plaani.?

Jonas tunnistas, et peamiseks ajendiks elamuehitusega tegeleda on TTÜ vananev õppejõudude kaader ning asjaolu, et võimekaid noori ei suudeta väliskõrgkoolidesse tööle minemast takistada. Kui paljudele väiksematele kõrgkoolidele andis juba selle sügise vastuvõtt hoobi, siis TTÜs asus õppima rekordarv tasulisi tudengeid, 3000. ?Et tudengeid siia meelitada, peame ehitama ujula,? rääkis Jonas.

Haridusministeeriumi analüüsi ja planeerimise talitluse juhataja Meelis Peerna andmetel riik TTÜ elamuehitusprogrammi ei finantseeri. Sel ja tuleval aastal annab haridusministeerium raha vaid energeetikahoone ehituseks, kokku 65 mln krooni.

Kas TTÜ finantseerib elamuehitust laenuga, ei ole Jonase sõnul veel TTÜ nõukogus otsustatud. Ülikooli praegune mõõdukas laenukoormus võimaldab täiendavat laenu võtta. Jonas ütles, et kui TTÜ nõukogu otsustab laenu kasuks, võidakse tagatiseks kasutada elurajooni alla jäävat 10 hektari suurust maatükki.

Samas avaldas Jonas imestust, miks teda loodusevihkamises ning kinnisvaraga äritsemises süüdistatakse, nagu on teinud Nõmme Tee Selts. ?Kõrgkool peab end ju ise majandama, riigilt saadav toetus pole piisav,? märkis Jonas ning kirjeldas, kuidas uus energeetikahoone paigutati TTÜ hoonestusse nii, et saaks säästa kaht linna poolt maha võtta lubatud puud.

Elamute ehitamise käigus nn Sütiste pargist ühtegi puud maha ei võeta. Tühermaa ühes servas kõrguvad praegu 50ndatest pärit lasketiiru liivavallid. Teises pooles laiub killustikuga kaetud jalgpalliplats, ümbruskonna rahvas jalutab võsa vahel koeri. Halvem osa mustamäelastest viskab aga ei kellegi maana tunduvale alale prahti, kasutatud autokumme ja akusid, peidab end põõsaste vahele napsi võtma või süstima.

Mustamäe linnaosa avalike suhete nõunik Ivo Parbus kinnitas, et paksu verd tekitanud maatükk on üks Tallinna paljudest kultuurkäibest välja jäänud aladest. ?Vaevalt, et TTÜ doktorandid, teadustöötajad ja üliõpilased on suurem oht Sütiste pargile kui tuhanded üheksakorruseliste majade elanikud, kelle haridustase on madalam,? ütles Parbus. Kuna linnaosal pole maa vastu huvi ega selle hooldamiseks raha, on TTÜ projekt Mustamäe halduskogus juba heaks kiidetud ning avalik arutelu lõppenud.

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Ain Kivisaare hinnangul kujuneb TTÜ elamuehitusprojekti maksumuseks 75?100 mln krooni. ?See on juhul, kui need 200?250 korterit ei ole väga suured,? märkis ta. Kui kortereid ei doteerita ning need ei satu vabasse käibesse, ei mõjuta need Mustamäe korterite hindu.

TTÜ haldusprorektor Peep Jonas ei välistanud võimalust, et kavandatud korteritest satub osa vabale turule. ?Tühjana hoidma või alla ehitushinna müüma me neid ei hakka,? ütles Jonas. Et TTÜ 1600 töötajast ning 9500 üliõpilasest, kelle hulka kuuluvad ka doktorandid ja magistrandid, piisavalt ostjaid ei tule, Jonas siiski ei usu. ?Juba praegu on küsitud, kuidas end järjekorda panna,? kirjeldas ta huvi projekti vastu, mis pole veel detailplaneeringu kinnitamiseni jõudnud.