Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EPL: Eestil kandidaatriikide seas kõige väiksem armee
NATO kandidaatidest on Rumeenial suurim, 103 000 sõjaväelasega regulaararmee, ning väikseim Eestil, kelle kaitseväes teenib 4450 sõdurit.
Samas on Eesti aastane kaitse-eelarve 103 miljonit USA dollarit, mis on rohkem kui Lätil, kus regulaararmees on 6500 meest, ja Makedoonial, kelle sõjaväes teenib 16 000 meest, kirjutab Eesti Päevaleht.
Regulaararmee suurus ei näita aga riigi tegelikku sõjalist võimsust, mis väljendub hoopis mobilisatsiooni korral välja pandava armee suuruses, relvastuses ja varustuses.
Pajudel riikidel on peale regulaararmee ka vabatahtlike relvastatud riigikaitseorganisatsioonid, kelle ülesandeks jääb sõjalise konflikti puhkedes reeglina lokaalkaitse. Eestis on selliseks organisatsiooniks Kaitseliit, kuhu kuulub 8700 meest.
Eesti kaitseministeerium on korduvalt kinnitanud, et NATO ei pea uute liikmesriikide võtmisel kõige olulisemaks nende inimressurssi ja sõjalist võimsust, vaid riigi võimalusi ja valmisolekut sõjaliseks koostööks.
Kaitseministeeriumi teatel võib Eesti NATO liikmeks saades spetsialiseeruda demineerimisele, miinitõrjele ning õhuseirele.
Sõjandusspetsialistide hinnangul võib NATO-l tekkida vajadus kasutada Eestit sõjalise platsdarmina. Eesti lennuväljadest on NATO-le ilmselt sobivaim Ämari lennuväli.
Eesti on võtnud endale kohustuse luua üks kiirreageerimispataljon, mida saaks vajadusel kasutada NATO sõjalistes operatsioonides. Selleks on juba loodud Paldiskis paiknev ja elukutselistest sõjaväelastest koosnev skautpataljon, mille ülesanne on osaleda alates 2005. aastast NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitavates rahvusvahelistes operatsioonides.