Kuressaares on kohtu all kaheksa meest, kõik 80 ringis. Miks on vaja mõista kohut 80aastaste küüditajate üle ? sellele vastamiseks peame meenutama, milleks üldse on vaja kohut mõista. Kohut on vaja mõista selleks, et inimesi, nii kurjategijaid kui ka kõrvalseisjaid, õigele teele juhatada. Kohut on vaja mõista ka selleks ? ehkki see seisukoht võib olla poliitiliselt ebakorrektne ?, et kurjategijaid karistada. Et kõik näeksid ja usuksid, et kuriteole järgneb mitte üksi ?ümberkasvatamine?, vaid ka karistus. Kuid kohtumõistmisel on veel üks aspekt, mis sageli unustatakse: kohut on vaja kõigepealt selleks, et tõde päevavalgele tuleks. Ja see on nende vanade meeste kohtussetoomise juures võib-olla kõige olulisem. Pole tõesti erilist mõtet sellises eas isikuid vangi saata, kuid on vägagi mõtet välja selgitada, mida ja mis asjaoludel nad õieti tegid. Inimsusevastaseid kuritegusid ei saa ega tohi käsitleda nagu joodik eilset päeva ? unustame parem ära. Ei, tõeks peab saama vana rahvatarkus ja kõlblusprintsiip: iga mehe järel käivad tema teod.

Võib-olla on mu seisukoht igavalt ootuspärane ja moraliseeriv, aga iga ühiskond saab paraku püsida vaid kõlblusel, st üldiselt omaksvõetud arusaamadel selle kohta, mis on õige ja mis on vale. Öeldu pole mingi konservatiivne ?täditsemine?, vaid külm ja kiretu tõsiasi.

Mis puutub Venemaa või vähemalt vene marurahvuslaste reaktsiooni, siis selle tähendus on ühene ? sooritatud kuritegude omaksvõtt. Vastasel korral poleks ju põhjust rüvetada Eesti saatkonnahoonet. Nii närviline reaktsioon vaid kinnitab, et oleme endi kallal sooritatud genotsiidile, sealhulgas küüditamisele, andnud õiglase hinnangu ? inimsusevastane kuritegu. On väga kena, et Venemaa tunnistab oma osalust inimsusevastastes kuritegudes. Järgmine samm võiks olla meie käest vabandust paluda, nii nagu on seda teinud oma ohvrite ees sakslased ja jaapanlased.

Autor: Lauri Vahtre