Kohus tunnistas Tallinna ameti seatud nõuded õigusvastaseks

Tallinna halduskohus tunnistas läinud nädalal õigusvastaseks Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA) juhataja käskkirjaga kinnitatud detailplaneeringu algatamise taotluse blanketi punkti, mille kohaselt pidi planeeringu taotleja juba ette võtma enda peale finantseerimiskohustuse.

SAPA jurist Ülle Tiits tunnistas, et see sõnastus pole tõepoolest kõige õnnestunum ja kinnitas, et SAPA ei kavatse hakata kohtuotsust vaidlustama.

OÜ Metenal volitatud esindaja Meelis Hiiob, kelle kaebuse põhjal kohus otsuse tegi, leiab, et kõik need, kellelt on pettusega saadud nõusolek SAPAga leping sõlmida, võiksid nüüd lepingu sõlmimise tsiviilkorras vaidlustada ning seeläbi kulutatud raha tagasi nõuda.

Tiits on vastupidisel arvamusel, leides, et õigusvastane punkt blanketil ei pane kellelegi mingit kohustust:

?Lepingu sõlmimine on ju vabatahtlik, ega linn ei saa seda peale suruda. See punkt aitas lihtsalt välja selgitada taotleja võimalusi teede ja tehnovõrkude väljaehitamise finantseerimiseks. Kui taotlejal selleks raha ei ole, pole tal mõtet kulutada ka detailplaneeringu peale. See, et planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus tagama teede ja tehnovõrkude väljaehitamise, ei tähenda iseenesest, et ta peab seda väljaehitamist ka finantseerima. Linn osaleb praegu finantseerimises vaid siis, kui tal on selleks raha ja kui on mängus üldrahvalikud huvid.?

Vaidlusalune punkt tekkis blanketile tänavu veebruaris, mil linnavalitsusega oli teede ja tehnovõrkude finantseerimise üle juba pikemat aega vaielnud AS TTP. Aktsiaseltsi esindav vandeadvokaat Aivar Pilv kinnitas, et aasta alguses oli linnavalitsus tõlgendanud sõnaühendit ?finantseerimise tagamine? kui kohustust finantseerida. Vaieldi üksnes selle mahu üle.

Pilve väitel asus aga linnavalitsus septembris ootamatult teisele positsioonile, leides, et finantseerimise tagamine ei tähenda kaugeltki ka finantseerimiskohustust.

TTP esitas selle peale oktoobri alguses Tallinna linnakohtusse hagi, nõudes linnavalitsuselt Kaasiku elamurajooni infrastruktuuri investeeritud enam kui 30 miljoni krooni hüvitamist. Pilve sõnul pidi linn oma seisukoha kohtule esitama oktoobri lõpuks, kuid pole seda siiani teinud.

Pilv viitab seejuures eelmise õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja kirjalikule seisukohale planeerimis- ja ehitusseaduse tõlgendamisel: riigil ja kohalikul omavalitsusel ei ole õigust panna oma seadusega ettenähtud kohustusi eraõiguslike juriidiliste isikute kanda.

?Teisisõnu, finantseerimise tagamine ei saagi muud tähendada, kui et linn peab teede ja tehnovõrkude ehitamist ise finantseerima või siis tagama nende väljaehitamise koos kompenseerimisega,? lausus Pilv.

Samal seisukohal on ka Kodumajagrupi AS, kes taotleb linnalt 20 miljonit krooni Tiskre elamurajooni tänavate väljaehitamise eest. Kodumajagruppi esindav vandeadvokaat Toomas Vaher esitas Tallinna halduskohtusse kaebuse, nõudes linna seisukoha tunnistamist õigusvastaseks. ?Tallinna linnavalitsuse seisukoht, mille kohaselt ei kompenseerita teede ja tehnovõrkude ehitamist, ilmneb Kodumajagrupi kirjavahetusest linnaga ning ka toimunud kokkusaamiste protokollidest,? nentis Vaher.

?Kui uute elamurajoonide rajamine ei vasta üldrahvalikele huvidele, mille linn on seadnud finantseerimise üheks eeltingimuseks, siis mis üldse saab veel nende huvidele vastata,? imestab Pilv.