• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ebakõlad haridussüsteemi ja ettevõtjate vahel

    Eesti on väike riik ning sellest tulenevalt on oluline oma väheseid ressursse hoolikalt kasutada.
    Tööealist rahvastikku on meil veidi üle miljoni inimese, kellest 63% on tööjõud (2001. aasta andmetel). Neist omakorda pea kümnendik ei ole tööd leidnud. Kokku tähendab see, et kõigist elanikest on tööl rakendatud kümnendiku võrra vähem kui tippriikides.
    Mitteaktiivsuse peamine põhjus on kõrge iga,40% mitteaktiivsetest on pensioniealised. Teise suure grupi tööturult eemalolijatest moodustavad õpilased ? üle 100 000 on meil neid, kes on õppimas või täiendõppes ning sisenevad tööturule tulevikus.
    Palju on heitunud inimesi ehk neid, kes on kaotanud lootuse leida uus töökoht. Viimasel ajal aset leidnud positiivsed arengud tööturul on heitunute arvu vähendanud, sama tendents on toimunud töötute arvu osas. Sellest hoolimata on töötuse määr Eestis kõrge, mis tähendab, et tööjõuressursid on ebaefektiivselt rakendatud.
    Lisaks sellele, et rakendamata tööjõud loob potentsiaalsest vähem lisandväärtust ning seeläbi väiksemat heaolu, viib töötus inimeste elukvaliteedi vähenemisele, samuti asetab see riigile täiendava koorma, mis vähendab riigi tegutsemisvõimalusi teistel aladel.
    Suure töötute hulga juures on Eestis täheldatav ka vastupidine olukord ? on puudu kvalifitseeritud tööjõust. See viitab ebakõladele tööturu nõudluse ja pakkumise vahel, mis väljendub nii kvalifikatsiooni, regioonide kui ka elukutsete tasandil. Riigi konkurentsivõime seisukohalt on lisaks tööjõu hulgale oluline ka selle kvaliteet, mida iseloomustavad rahva hariduse, tervise ja majandusliku heaolu tase.
    Eestis on koolihariduse näitajate põhjal inimesed üsna kõrgelt haritud. Kõrgharidusega tööealiste inimeste osakaal Eestis on suurem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Samas ei vasta hariduslik struktuur vajadustele, millele viitab ka olukord tööturul. (Kooli)-hariduse kõrge tase ei tähenda veel kõrget kvalifikatsiooni taset ettevõtja vaatevinklist lähtudes. Sellest tulenevalt on ettevõtjate hinnangul raskusi kvalifitseeritud tööjõu leidmisega, võrreldes teiste riikidega nähakse eriti probleemsena olukorda kvalifitseeritud inseneride osas. Ebakõlale haridussüsteemi ja ettevõtlussektori vahel viitab ka vähene koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel.
    Inimkapitali kvaliteedi puhul on olulised veel mitmed eriilmelised aspektid (näiteks töötajate tervislik seisund, mis mõjutab otseselt töö kvaliteeti), kuid üksikud näitajad iseloomustavad vaid kitsast tahku sellest keerulisest kogumist. Inimarengu indeks hõlmab mitut komponenti ning seega annab see terviklikuma pildi inimkapitalist. Eesti koht inimarengu indeksi pingereas on pidevalt paranenud, kuid inimeste lühema eluea ja elanike madala materiaalse kindlustatuse tõttu on Eestist kõrgema inimarengu tasemega rohkem kui 40 riiki.
    Mario Lambing on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist
    Autor: Mario Lambing
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hästi sihitud piirangud, aga viirus lendas juba radarist välja
Niisuguseid koroonameetmeid, nagu nüüd välja kuulutati, läks vaja juba enne valimispäeva, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Niisuguseid koroonameetmeid, nagu nüüd välja kuulutati, läks vaja juba enne valimispäeva, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs võttis suuna alla
Tallinna börs oli täna pärast kaks päeva kestnud kiiret tõusu langemas. Kohalikud pangad odavnesid Coopi headele tulemustele vaatamata, suurim langeja oli Ekspress Grupp.
Tallinna börs oli täna pärast kaks päeva kestnud kiiret tõusu langemas. Kohalikud pangad odavnesid Coopi headele tulemustele vaatamata, suurim langeja oli Ekspress Grupp.
Raadiohommikus: kuidas täpselt Enefit Greeni aktsiaga rikastuda?
Raadiohommik keskendub neljapäeval Tallinna börsil kauplemist alustavale Enefit Greenile ja eile IPOst teatanud Hepsorile ning avalikustab Eesti aasta auto finalistid.
Raadiohommik keskendub neljapäeval Tallinna börsil kauplemist alustavale Enefit Greenile ja eile IPOst teatanud Hepsorile ning avalikustab Eesti aasta auto finalistid.
Iirimaale pagemine Oliver Kruudat Eestis pankrotist ei päästnud
Tartu maakohus kuulutas täna välja Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liikme, kunagise suurärimehe Oliver Kruuda pankroti, kuigi Iirimaa kõrgem kohus oli juba suvel Kruuda püsivalt maksejõuetuks kuulutanud.
Tartu maakohus kuulutas täna välja Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liikme, kunagise suurärimehe Oliver Kruuda pankroti, kuigi Iirimaa kõrgem kohus oli juba suvel Kruuda püsivalt maksejõuetuks kuulutanud.