Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ebakõlad haridussüsteemi ja ettevõtjate vahel

    Eesti on väike riik ning sellest tulenevalt on oluline oma väheseid ressursse hoolikalt kasutada.
    Tööealist rahvastikku on meil veidi üle miljoni inimese, kellest 63% on tööjõud (2001. aasta andmetel). Neist omakorda pea kümnendik ei ole tööd leidnud. Kokku tähendab see, et kõigist elanikest on tööl rakendatud kümnendiku võrra vähem kui tippriikides.
    Mitteaktiivsuse peamine põhjus on kõrge iga,40% mitteaktiivsetest on pensioniealised. Teise suure grupi tööturult eemalolijatest moodustavad õpilased ? üle 100 000 on meil neid, kes on õppimas või täiendõppes ning sisenevad tööturule tulevikus.
    Palju on heitunud inimesi ehk neid, kes on kaotanud lootuse leida uus töökoht. Viimasel ajal aset leidnud positiivsed arengud tööturul on heitunute arvu vähendanud, sama tendents on toimunud töötute arvu osas. Sellest hoolimata on töötuse määr Eestis kõrge, mis tähendab, et tööjõuressursid on ebaefektiivselt rakendatud.
    Lisaks sellele, et rakendamata tööjõud loob potentsiaalsest vähem lisandväärtust ning seeläbi väiksemat heaolu, viib töötus inimeste elukvaliteedi vähenemisele, samuti asetab see riigile täiendava koorma, mis vähendab riigi tegutsemisvõimalusi teistel aladel.
    Suure töötute hulga juures on Eestis täheldatav ka vastupidine olukord ? on puudu kvalifitseeritud tööjõust. See viitab ebakõladele tööturu nõudluse ja pakkumise vahel, mis väljendub nii kvalifikatsiooni, regioonide kui ka elukutsete tasandil. Riigi konkurentsivõime seisukohalt on lisaks tööjõu hulgale oluline ka selle kvaliteet, mida iseloomustavad rahva hariduse, tervise ja majandusliku heaolu tase.
    Eestis on koolihariduse näitajate põhjal inimesed üsna kõrgelt haritud. Kõrgharidusega tööealiste inimeste osakaal Eestis on suurem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Samas ei vasta hariduslik struktuur vajadustele, millele viitab ka olukord tööturul. (Kooli)-hariduse kõrge tase ei tähenda veel kõrget kvalifikatsiooni taset ettevõtja vaatevinklist lähtudes. Sellest tulenevalt on ettevõtjate hinnangul raskusi kvalifitseeritud tööjõu leidmisega, võrreldes teiste riikidega nähakse eriti probleemsena olukorda kvalifitseeritud inseneride osas. Ebakõlale haridussüsteemi ja ettevõtlussektori vahel viitab ka vähene koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel.
    Inimkapitali kvaliteedi puhul on olulised veel mitmed eriilmelised aspektid (näiteks töötajate tervislik seisund, mis mõjutab otseselt töö kvaliteeti), kuid üksikud näitajad iseloomustavad vaid kitsast tahku sellest keerulisest kogumist. Inimarengu indeks hõlmab mitut komponenti ning seega annab see terviklikuma pildi inimkapitalist. Eesti koht inimarengu indeksi pingereas on pidevalt paranenud, kuid inimeste lühema eluea ja elanike madala materiaalse kindlustatuse tõttu on Eestist kõrgema inimarengu tasemega rohkem kui 40 riiki.
    Mario Lambing on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist
    Autor: Mario Lambing
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Krüptomaailmas toimus oluline uuendus. Mida see toob investorile?
Etheriumi plokiahela tänavu 15. septembril toimunud merge on aasta üks suurimaid uudiseid krüptovaldkonnas. Mida see tähendab ja mida on investoritel oodata?
Etheriumi plokiahela tänavu 15. septembril toimunud merge on aasta üks suurimaid uudiseid krüptovaldkonnas. Mida see tähendab ja mida on investoritel oodata?
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
EAS suunab 15 miljonit rakendusuuringute toetuseks
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.

Olulisemad lood

Facebooki, TikToki ja Twitterit Eestis esindav firma hüppab pea 200miljonilise käibeni
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.