Ebakõlad haridussüsteemi ja ettevõtjate vahel

Palju on heitunud inimesi ehk neid, kes on kaotanud lootuse leida uus töökoht. Viimasel ajal aset leidnud positiivsed arengud tööturul on heitunute arvu vähendanud, sama tendents on toimunud töötute arvu osas. Sellest hoolimata on töötuse määr Eestis kõrge, mis tähendab, et tööjõuressursid on ebaefektiivselt rakendatud.

Lisaks sellele, et rakendamata tööjõud loob potentsiaalsest vähem lisandväärtust ning seeläbi väiksemat heaolu, viib töötus inimeste elukvaliteedi vähenemisele, samuti asetab see riigile täiendava koorma, mis vähendab riigi tegutsemisvõimalusi teistel aladel.

Suure töötute hulga juures on Eestis täheldatav ka vastupidine olukord ? on puudu kvalifitseeritud tööjõust. See viitab ebakõladele tööturu nõudluse ja pakkumise vahel, mis väljendub nii kvalifikatsiooni, regioonide kui ka elukutsete tasandil. Riigi konkurentsivõime seisukohalt on lisaks tööjõu hulgale oluline ka selle kvaliteet, mida iseloomustavad rahva hariduse, tervise ja majandusliku heaolu tase.

Eestis on koolihariduse näitajate põhjal inimesed üsna kõrgelt haritud. Kõrgharidusega tööealiste inimeste osakaal Eestis on suurem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Samas ei vasta hariduslik struktuur vajadustele, millele viitab ka olukord tööturul. (Kooli)-hariduse kõrge tase ei tähenda veel kõrget kvalifikatsiooni taset ettevõtja vaatevinklist lähtudes. Sellest tulenevalt on ettevõtjate hinnangul raskusi kvalifitseeritud tööjõu leidmisega, võrreldes teiste riikidega nähakse eriti probleemsena olukorda kvalifitseeritud inseneride osas. Ebakõlale haridussüsteemi ja ettevõtlussektori vahel viitab ka vähene koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel.

Inimkapitali kvaliteedi puhul on olulised veel mitmed eriilmelised aspektid (näiteks töötajate tervislik seisund, mis mõjutab otseselt töö kvaliteeti), kuid üksikud näitajad iseloomustavad vaid kitsast tahku sellest keerulisest kogumist. Inimarengu indeks hõlmab mitut komponenti ning seega annab see terviklikuma pildi inimkapitalist. Eesti koht inimarengu indeksi pingereas on pidevalt paranenud, kuid inimeste lühema eluea ja elanike madala materiaalse kindlustatuse tõttu on Eestist kõrgema inimarengu tasemega rohkem kui 40 riiki.

Mario Lambing on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist

Autor: Mario Lambing