• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    NB! Alanud on masinate maksustamise aeg

    21. sajandi alguse inimene on tubli sammu oma arengus edasi astunud. Ta ei lähe kahe sajandi taguse inglase kombel masinaid purustama ? nood arvasid, et uued masinad on süüdi nende viletsuses. Ta on tunduvalt intelligentsem ? ta paneb masinad maksu alla. Suhtumine igasugu tehnikaimedesse on tal aga samasugune nagu ludiitidel ? masinad/seadmed/aparaadid võimaldavad sulitsemist, järelikult tuleb kedagi või midagi juba ette karistada.
    Äripäev laidab maha kultuuriministeeriumi kavatsuse maksustada alates 2004. aastast koopiamasinad ? see on libe tee ja viib absurdini.
    Tundub, et Eesti riik loobub sisulisest võitlusest piraatlusega. Hoopis lihtsam on võidelda paberil ? seaduste ja määrustega ?, käsitades piraatidena kõiki neid, kes oma töös ei kasuta kirkat ega labidat. Sel viisil on riik eesotsas kultuuriministeeriumiga tegelikult alustanud sisulist võitlust infoühiskonna , s.t tuleviku vastu.
    Kui see mõte läbi läheb, võib arvata, et järgmisena hakatakse autoritasu koguma ka faksiaparaatidelt ja skaneerimismasinatelt ? see on juba ministeeriumis kõne all olnud. Miks siis mitte juba maksustada ka pliiatsid ja pastakad, needki aitavad jätta jälge paberile või muule materjalile mis tahes teosest, mida silm haarab või kõrv kuuleb.
    Üks narr näide meil juba on olemas: Eesti Autorite Ühing korjab autoritasu tühjadelt kassettidelt ja lintidelt, CD-toorikutelt, maksavad nende tootjad või importijad. Samasse sarja läheb ka paljundusaparaatide maksustamine ? tasu võetakse enne, kui keegi ülepea midagi teha on jõudnud.
    Ainult et kultuuriministeeriumil pole veel selge, kas maksma peaks paljundusseadmete valmistajad ja maaletoojad või koopiamasinaid omavad asutused. Esimesed maksaks masina pealt ühekordset maksu, firmadel oleks koopiamasina omamise eest litsents aastaks. Aga nii või teisiti saaks raha kätte lihtsa vaevaga, ei mingit pättide tagaajamist.
    Eraisikute omanduses koopiamasinaid maks ei puudutaks. Arvatavasti tehakse aga koopiaid, mis autorikaitsjaid häirivad, peamiselt kodudes.
    Kultuuriministeerium viitab koopiamasinate maksustamise vajadust põhjendades Euroopa Liidu direktiividele. Selline maks on ka tõepoolest mitmes ELi riigis kasutusel ? Põhjamaades, Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Suurbritannias. Ega rohkem õigustust sellele sammule vist ei leiagi.
    Äripäev on siin ühte meelt arvutiguru Peeter Marvetiga: Euroopa Liit ei käsi meil lolle seadusi vastu võtta. Siit tekib lisaks küsimus, kuidas EL vaatab tõigale, et koopiamasinatelt laekuvat tasu makstaks ainult Eesti autoritele.
    Soome kogemus hirmutab ? kaks kolmandikku koopiamasinate omanikelt kogutavast tasust tuleb haridusasutustelt. Meie koolid peavad siis püsti rikkad olema, sest koolid valmistavad suure osa õppevahenditest ise, koopiamasinad on pea igas koolis. Nüüd peavad nad nende valmistamise eest hakkama veel peale maksma. Ja kuidas ülepea määratleda sellise õppevahendi autorlust?
    Aga võib-olla on kultuuriministeeriumil plaanis koolid põhja lasta? Millegipärast ei taha uskuda, et Eesti kunstnikud, kirjanikud ja teised loomeisikud on kultuuriministeeriumile ja EAÜ-le andnud sellised volitused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ragmar Saksing: väetame roheidud viljakaks, mitte abituks ülalpeetavaks
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Heade tulemuste hooaeg jätkub: S&P tõusis viiendat päeva järjest
Heade majandustulemuste tõukel liikus S&P 500 aktsiaindeks täna viiendat päeva järjest kõrgemale, tõustes 0,74% ja jäädes vaid poole protsendi kaugusele rekordist.
Heade majandustulemuste tõukel liikus S&P 500 aktsiaindeks täna viiendat päeva järjest kõrgemale, tõustes 0,74% ja jäädes vaid poole protsendi kaugusele rekordist.
Piletilevi ostis Leedu konkurendi
Rahvusvaheliselt piletimüügi ja sündmuskorralduse valdkonnas tegutsev Piletilevi Group, kellele kuuluvad Eestis Piletilevi, Lätis BilesuServiss ja Leedus Bilietai piletimüügi keskkonnad, omandas lisaks Leedu piletite vahendusteenuse pakkuja Tiketa.
Rahvusvaheliselt piletimüügi ja sündmuskorralduse valdkonnas tegutsev Piletilevi Group, kellele kuuluvad Eestis Piletilevi, Lätis BilesuServiss ja Leedus Bilietai piletimüügi keskkonnad, omandas lisaks Leedu piletite vahendusteenuse pakkuja Tiketa.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uusi sanktsioone
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.