Ülo Toomsalu • 3. detsember 2002 kell 7:47

PM: Euroopa piimakvoot määrab Eestis hukule iga neljanda lehma

Euroopa Liidu välja pakutud esialgne piimanduskvoot sunnib Eesti põllumehi lähiaastatel loobuma umbes 30 000 lehmast.

Karja vähendamise tingib aasta-aastalt kasvav lehmade keskmine väljalüps, mis nelja aasta pärast peaks põllumeeste hinnangul olema umbes 7000 kilogrammi lehma kohta aastas. 2004. aastast kehtima hakkav 626 000tonnine piimanduskvoot lubab selle arvestuse kohaselt ellu jätta vähem kui 90 000 lehma, kirjutab Postimees.

Põlva Põllumajandusliku OÜ juhi Jaak Hinrikuse sõnul on pakutud tootmiskvoot samas suurusjärgus Eesti praeguse toodanguga. Kasvavate väljalüpside juures see aga piimatootjatele helget tulevikku ei ennusta, sest karja vähenemisest pääsu ei ole ning ühes sellega väheneb ka lehmapidajate arv.

?Eesti potentsiaal on selgelt suurem, kuid praegu ei anta meile selleks võimalust,? lausus Hinrikus. ?Tulevikku on ainult neil tootjatel, kelle näitajad on juba praegu head ning kes suudavad areneda. Uutel tulijatel sellesse valdkonda aga asja ei ole.?

Väätsa Agro juhi Tiit Tanneri hinnangul tuleb riigil tõsiselt tegelda sellega, kuidas tootmiskvoot tootjate vahel ära jagada. Praegu välja pakutud süsteemi, kus lehmade arv jagatakse Eesti keskmise toodanguga ning selle põhjal arvestatakse iga taluniku või ettevõtte kvoodinorm, ta õigeks ei pea. ?Alati tuleb arvestada sellega, et osa tootjaid lüpsavad keskmisest näitajast oluliselt vähem, teised aga rohkem,? lausus ta. Seetõttu loodab Tanner, et väiksemad tootjad suudavad oma võimeid ka adekvaatselt hinnata, et ülejääva kvoodi saaks suurte vahel ära jagada.

Seni on nii Eesti piimatootjad kui ka -tööstused lootnud Vene turu avanemisele, praegu pakutud esialgse kvoodi puhul tuleb see turg aga unustada ning keskenduda vaid koduste vajaduse rahuldamisele ning Euroopa-suunalisele ekspordile.

Hetkel kuum