• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viik peab digiallkirja levikus võtmeküsimuseks mõttemaailma muutust

    "Näiteks, kui poliitiku postkasti laekub elektroonkiri-petitsioon 500 inimese allkirjaga ja akna taga on 500 inimest lippudega lehvimas, siis poliitik võtab tõsisemalt lippudega lehvivaid inimesi. Seest arvatakse, et see postkastis on teine maailm, on tekkind lõhe maise ja elektroonilise elu vahel," rääkis Viik eilsel digiallkirja seminaril. "Kohale tulnud inimesi teenindame järjekorras, e-posti loeme ja vastama siis, kui aega saame."
    Avalikes huvides tegutsev organisatsioon peab rakendama digitaalallkirja, sest seda nõuab seadus, erahuvides tegutsev organisatsioon peab võtma kasutusele digitaalallkirja, sest klient nõuab, rääkis Viik. "See argumentatsioon, et seadus nõuab või klient nõuab, ei ole aga piisav, peab olema analüüs, mis näidata seda tasuvust," soovitas ta.
    Ainuke argumentatsioon digitaalse allkirja rakendamiseks organisatsioonis on raha, ütles Andrus Kall justiitsministeeriumist. "Kui mingi asi on kiire,siis kokkuvõttes võtab ta ka vähem raha."
    "Kui räägitakse, et digiallkiri muudab elu paremaks, ilusamaks, efektiivsemaks, siis see on mull, otsususkriteeriumiks, kas võtta digiallkirja kasutusele või mitte, on see, palju annab ta reaalset kokkuhoidu," nentis Kall.
    "Avalduste ja dokumentide esitamine digiallkirjaga on täna reaalselt töötav," ütles Eesti internetiseerimise projekti Vaata Maailma juht Alar Ehandi. "Ise muutsin oma elukohaandmeid rahvastiku-registris digiallkirjastatud avaldusega."
    "Digitaalallkirja kasutamist tuleb vaid ametnikelt nõuda. Nõudke kõik! Riik ise tegi ID kaardi, nüüd hakaku kiiresti kasutama," nentis Ehandi.
    Ehandi hinnangul on digitaalallkirja kasutamine väga otstarbekas ühepoolse allkirjaga dokumentide - arvete, tellimuste, kinnituste, üürilepingu pikendamine - puhul.
    "Lepinguid saab allkirjastada pika maa tagant, puhkusel olles. Näiteks, ET ja Tehnikaülikooli lepingule kirjutas Eesti Telefoni juht Valdo Kalm alla Prantsusmaal konverentsil olles."
    "Ettevõtjad, hakake kasutama suhtlemisel äripartnerite ja riigiga, dokumentide vahetamisel, tellimustel, kinnitustel, arvetel, rakendage firmasiseselt "kooskõlastusringil"," soovitas Ehandi. "Firma töötaja võib kõik vajalikud allkirjad ja kinnitused anda digitaalselt kui sise-eeskiri lubab. Ainus asi, mida vaja teha, on paika panna digidokumentide arhiveerimise kord ja süsteem."
    Dokumentide digitaalselt signeeerimiseks vajalikud sertifikaadid sisalduvad praegu ID-kaartides, kuid miski ei kohusta neid 3 aasta pärast ostma.
    "Sertifikaat on ID-kaardis ja see kehtib kolm aastat," rääkis ASi Sertifitseerimiskeskus juhataja Ain Järv. "Me peame tõstama selle kasulikkust nii kasutajale kui omanikele."
    Sertifitseerimiskeskus pakub dokumentide digitaalset allakirjastamist võimaldavat programmi DigiDoc. DigiDocki kasutaja, kes omab ID-kaarti ja kehtivat sertifikaati, võib üles laadida dokumenti DigiDoc portaali ja saata lugemisele ja allakirjutamisele vajalikule isikule.
    "Sertifikaadi hind sisaldub praegu 150 krooni maksvas ID-kaardis, kolme aasta pärast tuleb osta uus sertifikaat. Teenused on aga tasuta," rääkis Järv. "Kes teab, võib-olla kolme aasta pärast on teenused tasulised ja sertifikaat tasuline. Hinnaga mängida me väga palju ei saa, kuna kohe tuleb konkurent - paber ja pliiats."
    Järv lisas, et riigiga sõlmitud lepingu kohaselt ei tohi sertifikaaat maksta rohkem kui 60 krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ragmar Saksing: väetame roheidud viljakaks, mitte abituks ülalpeetavaks
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Rootsi suurpank lõpetab tegevuse Soomes ja Taanis
Kaks aastat pärast Baltimaadest lahkumist lõpetab Rootsi üks suuremaid panku Handelsbanken tegevuse Soomes ja Taanis, teatades kavatsusest mõlemad filiaalid maha müüa.
Kaks aastat pärast Baltimaadest lahkumist lõpetab Rootsi üks suuremaid panku Handelsbanken tegevuse Soomes ja Taanis, teatades kavatsusest mõlemad filiaalid maha müüa.
Saksa teadlase dr Langi arendatud inimkeskne valguslahendus LEDVANCE BIOLUX on leidnud tee Eesti klientideni
BIOLUX kui inimkeskne valgustussüsteem LEDVANCE’ilt on valguslahendus, mis lähtub inimese aktiivse tegutsemise aja loomulikust valgusvajadusest ning selle saavutamisest koos kunstliku valgustusega. Esimene LEDVANCE´i BIOLUX-valgustuslahendus Eestis on paigaldatud Ülemiste City kasvukontori nõupidamisruumi Tallinnas.
BIOLUX kui inimkeskne valgustussüsteem LEDVANCE’ilt on valguslahendus, mis lähtub inimese aktiivse tegutsemise aja loomulikust valgusvajadusest ning selle saavutamisest koos kunstliku valgustusega. Esimene LEDVANCE´i BIOLUX-valgustuslahendus Eestis on paigaldatud Ülemiste City kasvukontori nõupidamisruumi Tallinnas.
Läti läheb lukku
Läti valitsus avalikustas plaani, mille järgi kehtestatakse riigis ligikaudu kuuks ajaks ulatuslikud piirangud COVID-19 vastu võitlemiseks, vahendab Läti ringhääling.
Läti valitsus avalikustas plaani, mille järgi kehtestatakse riigis ligikaudu kuuks ajaks ulatuslikud piirangud COVID-19 vastu võitlemiseks, vahendab Läti ringhääling.