Üleminek odavalt idast tulevalt metallilt kallimale Euroopa Liidu metallile kasvatab Eesti metallifirmade kulusid ja kahandab konkurentsivõimet.
Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuses tarvitatavat toorainet ähvardab Euroopa Liidus märgatav hinnatõus. ?Venemaalt tuleva lehtmetalli hind on Skandinaaviast ostetavaga võrreldes madalam 30-40% või rohkemgi,? ütles AS Viljandi Metall juhatuse liige Jaak Sulg. ?Samas on sealse terase kvaliteet rahuldanud nii meid kui toodangu tarbijaid.?
Metalli import nn SRÜ riikidest moodustab hetkel suure osa Eesti metallimpordist, eelmisel aastal oli ainuüksi Venemaa osa rahalises väljenduses 38,3%. ?Materjali maksumuse osatähtsus Eesti masinaehituses moodustab aga kolmandiku või isegi peaaegu pool tootmiskuludest,? ütles Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Jüri Riives.
Sund Euroopa Liidu kallimale metallile üle minna tuleneb tõsiasjast, et pärast liiduga ühinemist saab Eesti liiduvälistest riikidest importida vaid kvootide alusel. Hetkel on aga näiteks SRÜ riikidele lubatud kvoot vaid 0,5 %, keskmine aastane terasetarve Eestis aga 300 000 tonni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti tuleb Eestil muuta oma tollitariifid kolmandate riikide suhtes võrdseks Euroopa Liidu omadega ning võtta üle standardid.