11. detsember 2002 kell 22:00

Hirmutamine astmelise tulumaksuga

Goebbels tõi propagandasse võtte ? vale peab olema hästi suur ja seda tuleb korrata pidevalt ja enesekindlalt. Siis õnnestub leida ka uskujaid, eriti nende seast, kes tahavad uskuda. Midagi taolist on praegu käigus ka astmelise tulumaksuga. Laialt on käibesse läinud väide, et keskmise sissetulekuga inimene peab hakkama maksma rohkem. Ja palju rohkem!

Selleks, et seda tõestada, on mängus kaks võtet ? üldsõnaline hirmutamine (ühtki arvu või vähemalt ühtki õiget arvu esitamata) või astmelise tulumaksu sisu moonutamine. Selgitame järgnevalt astmelise tulumaksu põhitõdesid. Ja olgu kohe ka lisatud ? alljärgnevad arvud ei ole Keskerakonna lõplik seisukoht, vaid üks töövariantidest, mis on arutusel olnud.

Kõige levinum võte astmelisest tulumaksust kolli maalimisel on tema olemuse vale tõlgendamine. Näiteks pakun välja järgmise skeemi. Tulumaksuvaba miinimum on praegu 1000 krooni kuus. Jätkem see esialgu muutmata, sest erakonnad on kõik nõus, et seda tuleks tõsta, kuid ilmselt ei lepita kokku, kuidas seda teha. Olgu esimese 4000 maksustatava tulu maksumäär 15, järgmisel 11 000 kroonil 25 ja ülejäänud tulul 33. Siis 6000 krooni teeniva inimese tegelik tulumaks oleks (1000 x0+4000x15+1000x25=) 850 krooni, mitte 1250 krooni (=(6000-1000)x25). 15 000 krooni korral oleks tulumaks mitte 4620 krooni, vaid 3100 (=1000x0+4000x15+10000 x25). Ehk veelkord: kõrgema määraga ei maksustata kogu tulu, vaid ainult kindlaksmääratud piiridest suurem tulu.

Teine levinud võte astmelise tulumaksu vastu on väide, et see suurendab maksukoormust. Kõrval on toodud tabel, kus on võrreldud praegust tulumaksu, Reformierakonna pakutud varianti (tulumaksu alanemine kõigil 26-lt 20-le) ja Keskerakonna pakutud astmeline tulumaks. Tabel näitab väga selgelt kaht asjaolu. Esiteks: astmelise tulumaksu korral võidavad võrreldes praeguse süsteemiga oluliselt nii madala- kui keskmisepalgalised. 5000kroonise palgaga on võit 440 krooni kuus; 9000kroonise palga juures aga 480 krooni. Ka 20 000 kuupalga juures on inimesel veel võit: 270 krooni.

Teiseks: mõnevõrra kaotavad tõeliselt suurepalgalised: 50 000kroonise kuupalgaga inimene maksaks kuus rohkem 1830 krooni. Reformierakonna ettepaneku elluviimisel aga võidaks 5000kroonise palgaga inimene vaid 240 krooni, 50 000-kroonise palga korral aga 2940 krooni. Järelikult annab see variant suurema võidu kõrgema sissetulekuga inimestele.

Astmelist tulumaksu kasutab maailma riikide rõhuv enamus, s. h Euroopa Liidu riigid. Põhjus pole niivõrd fiskaalne, s.o riigi suuremaid tulusid tagav, kui sotsiaalne. Turumajandus sünnitab pidevalt üha suuremat ebavõrdsust, mille tulemusena üha suurem osa elanikkonnast jääb n-ö hammasrataste vahele.

Riigi ülesanne on siin vahele sekkuda: teostada ümberjaotamist ? maksustada neid, kes suudavad maksta, ja toetada selle rahaga neid, kes seda vaja-vad. Pole ju mõtet maksustada neid, kes abi vajavad, ja anda siis see raha neile tagasi. Loomulikult ei tohi üritada maksustada inimesi nii, et tekiks sotsialistlik unistus kõigi inimeste võrdsest elatustasemest, vaid hädavajalike tagatiste andmisest neile, kes seda vajavad.

Astmelise tulumaksu vastu on esitatud mitmeid, tihti sulepeast välja imetud, väiteid.

1. Motivatsioon tööd teha langeb. Tabel näitab selgelt, et suuremapalgaliste maksukoormuse tõus pole mingil juhul nii suur, et pärsiks tööhuvi. Vastupidi. Inimestel, kes tajuvad vastutust Eesti riigi ja rahva ees, peaks tekkima täiendav tonaalsus: minu panus riigi ja rahva tulevikku kasvab.

2. Maksukoormus kasvab. Ei kasva, vaid väheneb. Ja mis eriti oluline ? maksukoormus jaotub õiglasemalt.

3. Süsteem on liiga keeruline. Kui tõesti on kuskil mõni raamatupidaja või maksuametnik, kes sellega hakkama ei saa, siis on ta lihtsalt valel erialal. Aga vaevalt, et neid leidub.

4. Kasvavad maksupettused. Eesti riik on praegu nii kaugel, et meid leitakse kõlblikuks ELi jaoks. Aga üks euroopalik riik peab saama ja saabki jagu petturitest, mitte aga elama nende armust. Veel enam ? maksupettuste põhikohad on teada, vaja on vaid ?augud? resoluutselt ?kinni toppida?.

5. Vähenevad eelarvetulud. Tõepoolest, nii riigieelarve kui omavalitsuste tulud vähenevad. Kuid vähenemine on mõnevõrra tagasihoidlikum kui Reformierakonna (ka Rahvaliidu) tulumaksukorralduse muutmise ettepanekute korral. Pealegi on selge, et omavalitsuse rahastamise süsteem, mis põhineb eelkõige isiku tulumaksul, on selgelt oma aja ära elanud ja tuleb niikuinii ümber teha.

Kui me ei taha, et meie riigi mõnikord majandusimeks nimetatav areng lõpeks (sotsiaalse) krahhiga, tuleb kiiresti ja resoluutselt lahendada kahe Eesti probleem, mille tekkes, muide, on oma osa ka astmelise tulumaksu puudumisel. Lõhe vähendamine kahe Eesti vahel ei saa toimuda ainult kõikvõimalike toetuste suurendamise teel. Veel enam, abiraha ja toetused peavad olema põhiliselt neile, kes mingil põhjusel tõesti ise toime ei tule. Astmeline tulumaks toetaks neid, kes ise püüavad toime tulla, aga kelle sissetulek mingil põhjusel jääb napiks. Samuti võtab astmeline tulumaks ära ühe kõikvõimalike toetuste vastaste argumendi ? neid saavad ka rikkad. Saagu, astmelise tulumaksuga maksavad nad selle tagasi.

Autor: Olev Raju

Hetkel kuum