Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PM: Uued seadused kärbivad omavalitsuste sõnaõigust
Jaanuaris jõustuvad planeerimisseadus ja ehitusseadus annavad riigile õiguse rajada mõningaid ehitisi ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta.
Planeerimisseadus annab kohalikust omavalitsusest mööda minemise õiguse loetud arvu riiklikult tähtsate ehitiste osas, kirjutab Postimees.
Loetellu kuuluvad üleriigilise tähtsusega kaitseväepolügoon, üleriigilise tähtsusega sõjaväelennuväli, rahvusvaheline tsiviillennuväli, elektrijaam, mille energiatoodang ületab ühe kolmandiku riigi elektritarbimisest, üleriigiline ohtlike jäätmete lõppladustuspaik, üleriigiline radioaktiivsete jäätmete hoidla ning üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega sadam.
Nende objektide asukohaettepanekud esitab ministeerium, kelle valitsemisalasse need kuuluvad, ning alustab ettepandud asukohas tegutseva kohaliku omavalitsusega läbirääkimisi. Kui kas või üks ehitise võimalikus asukohas paiknev omavalitsus on valmis kokkuleppeks, siis mingeid sunnimehhanisme ei järgne ning planeerimisprotseduurid jäävad omavalitsuse teha.
Küll aga annab seadus riigile õiguse iseseisvalt talitada siis, kui omavalitsused ehitiste oma territooriumile lubamisest keelduvad.
Samuti jaanuari algusest jõustuv uus ehitusseadus ei tunne riiklikult tähtsate ehitiste mõistet, kuid teeb omakorda erandeid riigikaitseliste ja riigisaladusega seotud ehitiste osas. Seaduse 32. paragrahv sätestab, et riigisaladusega seotud ehitiste ja riigikaitseliste ehitiste jaoks ei pea omavalitsuselt kasutusluba taotlema.
Küll aga peab nende puhul endiselt taotlema ehitusluba. Selleks esitatava projekti nõuded kehtestab aga vabariigi valitsus: et riigisaladus ei lekiks, ei tohi omavalitsus näha liiga detailset projekti.