Kaks kuud enne korralist, aprillis toimuvat pensionitõusu ning kuu enne valimisi aset leidev meelehea pensionäridele maksaks riigile täiendavalt 406 milojonit krooni. Samal ajal kõhkleb valitsus hetkel Eesti majandusele ülioluliste Muuga, Pärnu ja Kunda sadamate jäävabaks hoidmiseks 25-50 miljoni krooni kulutamise üle.
Reede hommikul kutsus Oviir ootamatult kohtumisele sotsiaalkindlustusameti peadirektori Külli Pedaku ja rahandusministeeriumi esindaja, et tutvustada pensionide tõstmise kava.
"Meile on see täna hommikune uudis," ütles reedel sotsiaalkindlustusameti avalike suhete nõunik Elve Tonts.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sotsiaalminister soovib tõsta 1. veebruarist kõigi pensionide baasosa 100 krooni võrra 544 krooni ja 44 sendini, mis riigieelarvele tähendab 406,5 miljoni kroonist kulu.
Aprillis tõusevad pensionid igaaastase indekseerimise võrra, see kulu on riigieelarvesse juba arvestatud. "Pole veel teada missuguseks kujuneb aprillist indeks ja pension," ütles Tallinna pensionikindlustusameti direktori asetäitja Anne Kotka.
Hoolimata läinud aasta kahest lisaeelarvest oli maksude laekumine oodatust parem ja 1.detsembri seisuga on riikliku pensionikindlustuse eelarve vabade vahendite jääk kokku 1,2 miljardit krooni.
"Ligikaudu 800 miljonit jääks veel üle, sest kulu aprillis toimuvale indekseerimisele on eelarves juba arvestatud," andis sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo edasi minister Oviiri sõnu.
Vastavalt Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonileppele tõusid pensionid juba läinud aasta suvel, mis kogusummana tähendas riigieelarves 100 mln krooni suurust kulu.
Läinud nädalal said kätte esimesed vanurid Tallinna linnavalitsuselt Keskerakonna ja Reformierakonna poliitilise kokkuleppe tulemusel 500 kroonise pensionilisa.
Pensionide tõstmine 2002. aasta suvest ja 2003. aasast on kirjutatud ka läinud aasta talvel sõlmitud Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonileppesse.
Keskerakond soovib, et lähema kolme aasta jooksul tõuseks pension 40 protsendini keskmisest palgast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Läinud aasta kolmandas kvartalis oli keskmine palk 5853 krooni ja keskmine vanaduspension 1825 krooni. 40 protsenti keskmisest palgast on 2341 krooni.
Aastatel, mil Eestis toimuvad kohalike omavalitsuste või Riigikogu valimised, kerkivad oluliselt vanaduspensionid. Pensionärid moodustavad ligikaudu neljandiku valijatest.
Pensionid tõusid oluliselt nii enne 1995. aasta Riigikogu, kui ka 1996. aasta kohalike omavalitsuste valimisi. Valimiste vahelisel ajal tõus peatus, et teha hüpe jälle enne 1999. aasta valimisi.
Kui 1999. aasta valimistele järgnenud kahel aastal tõusis keskmine pension kokku 12 krooni, siis 2002. aastal tõusid pensionid 300 ja käesoleval aastal vähemalt 100 krooni, millele lisandub Tallinna pensionäride 500 kroonine sissetulekute tõus..
Samuti on sotsiaalministeeriumis on ette valmistatud eelnõu 1. veebruarist 100 kroonise täiendava lapsehooldustasu maksmiseks alla ühe aastaste laste vanematele. Selleks kuluv summa 13 mln krooni on juba ette nähtud 2003. aasta eelarves.