Eestis toimus kolmandas kvartalis märgatav palgatõus. Keskmine brutokuupalk tõusis 10,4 ja tunnipalk 9,7. Keskmine brutopalk oli Eestis III kvartalis 5833 krooni kuus. Kõrgeim oli see finantsvahenduses, 12 462 krooni, ja madalaim kalanduses, 3148 krooni.
Kuigi Eesti keskmine palk ? 5833 krooni ? võib tunduda kõrge, saab seda ELi maade puhul võrrelda vaid miinimumpalga tasemega. Näiteks Portugalis oli miinimumpalk 1. veebruari seisuga 406 eurot (6353 krooni). Eesti kõrgeima palgaga tegevusala, finantsvahenduse 12 462kroonine keskmine palk jääb alla nt Prantsusmaa, Iirimaa, Hollandi ja Suurbritannia miinimumpalgale. Eurostati uuringus oli võrreldud üheksa ELi maa (ilma Põhjamaadeta) ja USA miinimumpalka. Tervelt kuues ELi liikmesriigis oli miinimumpalk suurem kui meie kõige paremini tasustatud finantsvahendajatel. USAs on miinimumpalk umbes 15 820 krooni.
Kui võrrelda palgatõusu tarbijahinna tõusuga, on näha, et palgatõus on olnud kiirem. Sageli on kiires palgatõusus nähtud ohtu Eesti konkurentsivõimele. Võib-olla peaks ohtu konkurentsivõimele nägema ka Eesti madalas palgatasemes võrreldes ELi liikmesriikidega. Kui Eestist lahkuvad oskustöölised parematele jahimaadele, on juba hilja. Oht on ka kiires palgatõusus, mis kütab tarbimist ja seeläbi hinnatõusu. 10protsendine hinnatõus on kiire, kuid Euroopa keskmistele palkadele järelejõudmisest on vara rääkida. Enne peab püüdma miinimumpalga tase kätte saada.
Artikkel jätkub pärast reklaami