FIEd lasevad ennast kuulujuttudega eksitada

Keegi ei saa ühelegi seadusele tuginedes öelda, et FIE tohib oma elu- ja tegevuskohast kanda ettevõtluskuludesse ainult teatud kindla protsendi rendi-, elektri või mis iganes tema tegevuseks vajalikest kulutustest, rääkis eilsel EMLi seminaril füüsiliste isikute ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna. Ettevõtjate seas liiguvad sageli eksiarvamused nagu tohiks teatud arevete osas teha oma ettevõtlustulust mahaarvamisi ainult näiteks 30 protsendi ulatuses. Tegelikult reguleerib ettevõtluse kulusid vaid üks paragrahv tulumaksuseaduses ning seal ei ole välja toodud ühtegi numbrit või protsenti. ?See on ainus, mis Eesti Vabariigi seadustes kulutustest kirjas on ning absoluutselt kõik tuleneb asjaoludest,? kummutas Kärsna FIEde hirmu. ?Kui keegi ütleb maksuametist, et nii ja naa palju protsente on lubatud tulust maha arvata, siis see on jama ja tegelikult on kõik võimalik. Küsimus on vaid tõendamises.?

Kärsna rääkis, et ka riigikohtu seisukohalt sõltub kõik asjaoludest. Ta tõi näiteks kohtulahendi, kus üks FIE arvas kuludesse oma püksid, nendele luku õmblemise, jäätist ja likööri. Kohus ei väitnud, et neid asju ei tohi kuludesse kanda vaid, et need ei ole piisavalt põhjendatud.

Kärsna sõnul tuleb teha korrektsed arvutused selle kohta kui suur protsent kõikidest kuludest on seotud ettevõtlusega ning kui maksuametile see number ei meeldi, siis põhjendagu seda. ?Reeglina pole neil siis midagi öelda, sest enamike kulude puhul ei tule täpne protsent kunagi välja,? rääkis ta.

Ka maksuameti maksude osakonna peaspetsialist Rivo Reitmann tunnistas, et selle proportsiooni, kui suures ulatuses on kulutus ettevõtlusega seotud, peab FIE ise arvutama ja samuti peab suutma ta seda põhjendada. Maksuamet võib kontrollida selle põhjendatust, lisas ta.

Kärsna tõi välja ka peamised eksiarvamused. Näiteks on FIEdele väidetud, et autode kaskokindlustust ei tohi kuluks arvata. ?Nagu oleks see mingi inimese enda huvi ja kohustuslik kindlustus on selle kõrval põhjendatum ettevõtluskulu,? arutles Kärsna. ?Samas autot liisides on ka kasko kohustuslik ja ma ei saa aru kust võetakse, et see pole põhjendatud kulu.?

Sama veidraid vaidlusi on olnud telefoni abonentmaksudega, mida erinevalt kõnedest on keelatud kuluks kanda. Kärsna sõnul on seda keeldu põhjendatud asjaoluga, et telefoni lepingu on sõlminud mitte FIE vaid tavakodanik. ?See on aga lollus, sest FIE ongi ise inimene, mitte hunnik pabereid nagu firmad ja inimene saabki ainult enda nimel telefoni lepingu sõlmida,? rääkis ta. ?Lisaks ei saa telefoni abonentmaksu tasumata kasutadagi.?

Kärsna sõnul tasub uurida ka tööõnnetuse ja kutsehaiguste seadust, mille alusel peab olema töökohtades kindlustatud tualett ja käte pesemise võimalus. Mõnedel juhtudel aga ka ennast üleni puhtaks küürimise võimalus, mille üle näiteks füüsiliselt raske ja määriva tööga põllumehed rõõmustavad. Pesupulbri osalisest kuludesse kandmisest võib juttu tulla siis, kui seadus käsib ettevõtjal tööriideid ja vahendeid välja anda ja neid korrastada. Mõnedel ettevõtlusaladel on ette nähtud ka toidu soojendamise võimalus, mis toob kõne alla köögi osalise kuludesse kandmise.