Tööst: pühendumine on mitmetahuline.

Et vastata sellele küsimusele on vaja teistsugust uurimust. Selline uurimus on läbiviidud TPÜs Tiina Kase poolt kaitstud magistritöö ?Organisatsioonile pühendumise, tegevuste volitamise ja organisatsiooni poolt pakutava toetuse tunnetamise omavahelised seosed? raames. Uuring viidi läbi kolmes erinevas organisatsioonis ? pangas, riigiasutuses ja avalik-õiguslikus ülikoolis. Organisatsioonile (s.o. tööandjale) pühendumise mõõtmiseks kasutati ameeriklaste ja Meyeri ja Alleni poolt 1997.a. välja töötatud emotsionaalse, alahoidliku ja normatiivse pühendumise skaalasid, so. organisatsioonile pühendumine jagunes tegelikult kolmeks alaliigiks.

Tugeva emotsionaalse pühendumisega töötajad on organisatsiooni emotsionaalselt kiindunud ja nad samastavad end organisatsiooniga. Tugeva emotsionaalse pühendumisega töötajad töötavad organisatsioonis eelkõige sellepärast, et nad tahavad seda teha. Alalhoidliku pühendumisega töötajad teadvustavad endale eelkõige kulusid ja alternatiivvõimaluste puudumist, mis on seotud nende võimaliku lahkumisega organisatsioonist. Sellised töötajad jäävad tööle majanduslikel kaalutlustel, kuna see on neile vajalik ja kasulik. Normatiivne pühendumine tähendab kohustustunnet töösuhte jätkamiseks. Kõrge normatiivse pühendumisega töötajad tunnetavad, et nad on moraalselt kohustatud organisatsioonis edasi töötama.

Töötaja suhe organisatsiooniga võib peegeldada kõiki kolme koostisosa erineval tasemel. Näiteks võib mõni töötaja olla organisatsiooni emotsionaalselt kiindunud ning samas tunnetada ka kohustust töösuhte jätkamiseks. Teisele ei pruugi meeldida töötada organisatsioonis, kuid samas võib ta endale teadvustada, et organisatsioonist lahkumine oleks talle majanduslikult väga raske jne.

Uurimustulemused (joonis 1) näitavad, et pangatöötajad on oluliselt kõrgema emotsionaalse pühendumisega kui riigiasutuse ja ülikooli töötajad. Ametnikud (sekretärid, assistendid jm administratiivpersonal) on organisatsioonile emotsionaalselt oluliselt vähem pühendunud kui kesk- ja tippastme juhid (joonis 2). Uurimustulemused viitavad sellele, et enamus ametnikke töötab organisatsioonis pigem seetõttu, et nad tunnetavad vähest võimalust teise töökoha leidmiseks, kui sellepärast, et neile meeldib selles organisatsioonis töötada. Juhid aga töötavad organisatsioonis pigem seetõttu, et nad tahavad seda teha ja tunnevad vastutust organisatsiooni ees. Võrreldes ametnikega tunnetavad nad ka suuremat kohustust töösuhte jätkamiseks samas organisatsioonis.

Uurimusest selgus ka tõsiasi, et mehed ja naised ei erine teineteisest organisatsioonile pühendumise poolest; ei ole nii, et mehed on tööle enam pühendunud kui naised. Käesoleval ajal puhkenud soolise võrdõiguslikkust käsitleva debati taustal on see positiivne tõdemus.

Teema väärib jätkuvaid uuringuid Eestis. Ainult nii saame teada, kes on tegelikult pühendunud organisatsioonile. Ja peamine, saame teada, kas on tegemist emotsionaalse, alalhoidliku või normatiivse pühendumisega organisatsioonile, mitte ainult abstraktse , mida võib tõlgendada ühes või teises suunas.