Piirile ja piirini ehitamine

17. märtsil ilmunud Äripäeva artikkel ?Võru pretsedent ohustab ehitisi? ajendas kirjutama. Ühistu, mille juhatusse kuulun, koostab oma kinnistule detailplaneeringut ja artiklis esitatud seisukohad on meile väga aktuaalsed. Naaberkrundil on elumaja, mille akendega sein on meie piiri ääres, ja teise naaberkrundi piirini tahame ehitada poolmaa-aluse parkla ning selle peale juurdeehitusena, tagasiastmega piirist eemale, korterelamu. Nende küsimuste lahendamine on haldusjuhtumisalane praktika, töö TTÜs haldusjuhte ettevalmistava teaduskonna dekaanina aga teooria. Paraku on teooria ja praktika erinevad.

Naabermajaga on tulnud meil arvestada nende korterite akende päikesepaistega. Äripäeva artiklis viidatud valitsuse määruse varasem redaktsioon nõudis päikesevalgust mitte vähem kui kolm tundi päevas. 2000. a augustis tehti valitsuse määrusesse muudatus ja uus redaktsioon ütleb, et aken peab tagama korteri piisava loomuliku valgustuse.

Nõude ?piisav loomulik valgustus? sisu on mitmeti tõlgendatav ja see ongi Võrus tekitanud kohtupretsedendi. Meie detailplaneeringu puhul oleme kaugusega naabermajast ja kavandatava hoone korruste arvuga saavutanud olukorra, et akende päikesevalgus on tagatud rohkem kui kolm tundi.

Naaberkrundi piirini poolmaa-aluse parkla rajamise kavaga on tulnud kokku puutuda mitme lahkheliga ja selgitada õiguslikku tausta.

Meie detailplaneeringu eskiisprojekti avalikul arutelul tuli naaberkrundi esindaja, tuntud arhitekt, välja seisukohaga, et lähtudes kehtivatest normidest ja seadustest peaks ehitis jääma piirist vähemalt 5 m kaugusele. Küsimusele, missugusest õigusaktist käib jutt, ei suutnud arhitekt vastata.

Naabrite järelepärimisele vastas piirkonnaarhitekt, et piirile ehitamise kava vajab naabri kooskõlastust. Täpsustades piirkonnaarhitektiga seisukohti, selgus, et ta lähtus asjaõigusseaduse §153st, mis käsitleb piiril olevat seina, mitte piirini ulatuvat seina. Asjaõigusseaduse §152 (1) ütleb, et ?kahe kinnisasja piiril asuv ehitisi eraldav sein või selle osa on naabrite kaasomandus?.

Vaadeldava projektiga mingit kaasomandit tekitada ei kavatseta. Konsulteerides juristiga, väitis ta, et asjaõigusseaduses on ainult §154, mis reguleerib piirini ehitamist ja see ütleb, et ?omanik peab tagama, et tema ehitise katuselt ei voolaks vesi teise isiku kinnisasjale, kui ei ole kokku lepitud teisiti?. Projektis on see nõue täidetud. Seega juriidilises mõttes on piirile ja piirini ehitamisel oluline vahe.

Vahepeal oli naaber õigusakte uurides leidnud, et tuleohutuse normide järgi peab tulepüsival hoonel hoonetevaheline kaugus olema vähemalt 6 m ja sellest tulenevalt peaksime 3 m ulatuses (pool vahemaad) oma piirist eemale ehitama. Meie hoonetevaheline kaugus on kordades suurem ja päikest me neil ei varja. Naaberkrundilt jääb meie poolmaa-alune parkla paistma kui 1,5 m kõrgune kiviaed.

Konkreetne projekt on Tuletõrje- ja Päästeametiga kooskõlastatud tingimusel, et ?krundi piiriäärne sein peab rahuldama tulemüüri nõudeid?. Täiesti loomulik, et tuleõnnetuse korral peab tuletõrjujatel olema ligipääs ja seda tagab poolmaa-aluse parkla peale kavandatud kuja. Komisjonis, kus projekti läbi vaadati, hakkas arhitekt samuti nõudma hoone kavandamist piirist 3 m kaugusele või naabri kooskõlastuse olemasolu, kui see on väiksem. Küsimusele, missugusele seadusele ta väide põhineb, jäi vastus jälle saamata. Arutades piirini ehitamist Linnavalitsuse ametnikega, võis kuulda erinevaid vastuseid. Üks väitis, et seadused ei olegi olulised, teine, et ehitise piirist 3 m kauguse nõue pärineb ENSV ajast. Linnaosavalitsus märgib oma kirjas, et 3 m nõue tuleneb heast ehitustavast.

Tuleme ühiskonnast, kus maal ei olnud hinda ja see mõjutas ka projekteerimistavasid. Nüüd, kus maamaks aastatega järjest tõuseb, toob see kaasa ka ehitustavade muutuse. Maailmapraktika näitab, et majanduslik surve on kõige tugevam. Halb, kui see majanduslik surve jõuab olukorrani, mida illustreerib Äripäeva artikkel Võrust.