Eesti ei suuda euroliidus Iirimaa edu korrata

7. mai Äripäevas kirjutab Kalev Kukk Iirimaast kui suurimast võitjast Euroopa Liidus (EL), andes mõista, et Eestigi edu võiks Iirimaa kogemusel põhineda (vt Iirimaa ? suurim võitja Euroopa Liidust). Paraku pole Eestil lootust Iirimaa edu korrata, sest Iirimaa majandusedu põhjused on oluliselt erinevad sellest, millel põhinevad meie lootused.

Iirimaad ja iiri majandust on nimetatud hellitavalt "smaragdroheliseks tiigriks" või "keldi tiigriks". Õigusega hakati Iirimaad kõrvutama Aasia tiigerriikide Lõuna-Korea, Singapuri, Hong Kongi ja Taivaniga. Iirimaa majanduskasv on jätkuvalt suhteliselt kõrge. Rahvusvaheliselt tunnustatud edu on saavutatud läbimõeldud pikaajalise uuendusliku majanduspoliitikaga, millele pandi alus juba 1959, mil käivitati esimene Iiri majanduse moderniseerimise programm. Sest ajast on Iiri majanduspoliitika peamised elemendid soodsate investeerimistingimuste loomine välisinvestoritele, kaubanduse liberaliseerimine ja ekspordi toetamine, range raha- ja eelarvepoliitika, tõhus struktuuri-, tööstus- ja regionaalpoliitika ning investeerimine haridusse ning teadus- ja arendustegevusse.

Iirimaa edu peamiseks teguriks peetakse otseste välisinvesteeringute suurt osakaalu riigis. Välisinvestoreid meelitati Iirimaale maksuvabastuste ja -soodustustega juba enne Euroopa Majandusühendusega liitumist. Juba 1950ndatel peeti debatte USA ja rahvusvaheliste korporatsioonide ning rahvusliku kapitali vahekorrast. Teemaks oli peatee (High Road) ja kõrvaltee (Low Road) dilemma. Peatee tähendas välisinvestoreid ja -omanikke, kõrgtehnoloogiat, innovatsiooni, paindlikkust, kõrget tootlikkust ja suuri palku. Kõrvaltee aga peamiselt rahvuslikule kapitalil tuginevat ettevõtlust, kohalikku tehnoloogiat, protektsionismi ja isejuhtimist.

Teatavasti soovitas Brüssel Iirimaa valitsusel piirata avalikke eelarvelisi kulutusi, lükata edasi maksureform ning suunata majanduse kasvust tulenevad täiendavad maksulaekumised (eelarve ülejääk) reservfondi. Iirimaale tehtud märkused rahaliidu reeglite rikkumise eest olid üldse esimesed, mis on tehtud. Samas andis see tulemuse, teise referendumi eel said vaesemad piirkonnad täiendavaid vahendeid ja lubadusi toetusprogrammide jätkumiseks.

Eesti senine majandusedu Kesk-Euroopa riikide seas on Eestile juba kujundanud eduka reformimaa tuntuse. Samas on mitmed briti ja ameerika majandusteadlased juba hoiatanud, et Eesti võib ELi tingimustes liberaalse majanduskeskkonna ja suhteliselt kõrge konkurentsivõime kaotada. Iiri kogemus näitab, et edu ei taga niivõrd ELi toetusfondid, vaid eeskätt investeeringud kõrgtehnoloogia ettevõtetesse, avatus, majandusvabadus ja erisused ELi regulatsioonide osas.

Iiri võitis isegi "ei" ütlemisest. Sama võib juhtuda ka Eestiga. Eesti saaks tõenäoliselt parema liitumislepingu ja ka raha juurde, sest EL vajab Eestit vähemalt samapalju kui Eesti ELi.