PM: ei-otsus kõigutab majandust ja krooni
Ettevõtjad ei näe Euroopa Liidule erilist alternatiivi ning prognoosivad euroreferendumi ei-otsuse järgselt majandusele olulisi tagasilööke.
Tallinna börsi juhi Gert Tiivase sõnul on enamik välisinvestoritest juba arvestanud Eesti Euroopa Liitu astumisega ning seda kajastavad nii praegused krediidireitingud, intressitasemed kui ka aktsiahinnad, kirjutab Postimees.
««Ei» tooks börsile hindade hüppelised liikumised ja kauplemisaktiivsuse suurenemise, sest Eesti risk suureneb ja enamik välisinvestoritest oleks sunnitud oma investeerimisotsused ümber vaatama,» rääkis Tiivas. «Viimase 1,5 aasta hinnaralli börsil tuleb suures osas kanda eurooptimismi arvele ning negatiivne otsus oleks kui väga suur punane rätik härjale.»
Kuna Tallinna börsi aktsiatest on üle 80protsendi välisinvestorite käes, tähendaks nende huvi langus aktsiahindadele olulist kukkumist. Kui palju täpselt, ei julge asjaosalised ennustada.
Ehitusettevõtte Merko juhi Toomas Annuse arvates toob ei-otsus kaasa pessimismi majanduses, mis omakorda toob investeeringute vähenemise ja elatustaseme languse. «Lähemas tulevikus see midagi head kaasa ei too,» rõhutas Annus. «Mis kaugemas tulevikus saab, sõltub Euroopa, Ameerika, Aasia ja Venemaa arengutest. Kes neist kõige tublim on, ei oska täna ilmselt keegi öelda.»
Transiidifirma Pakterminal juhi Raivo Vare sõnul pole Euroopa Liiduga liitumisel transiidisektorile erilist mõju. Samas annab Euroopa turust loobumine ja isolatsiooni jäämine Eesti majandusele tema hinnangul hävitava löögi.
«Krooni devalveerimine on sel juhul paratamatu, sest kui majandus oluliselt nõrgeneb, on ainuke viis seda natuke turgutada devalvatsioon,» arvas Vare. «Maailmas meid eriti ei märgata ja kui ka märgatakse, pannakse ühte patta venelastega. Kuna meie majandusmudel on üles ehitatud investeeringute juurdevoolu peale, on nende jätkumine eluline küsimus.»
Kuigi Eesti Panga president Vahur Kraft näeb ei-otsusest majandusele suuri tagasilööke, kinnitab ta, et Eesti rahapoliitika jätkub siiski endisel kujul ning krooni devalveerimist pole põhjust karta. «Ei-otsusel oleks majandusele väga suur negatiivne mõju, eriti olukorras, kus teised kõik ütleksid «jah»,» rääkis Kraft.